Category: 2017

Harju Elu 28.04.2017

4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lahing Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel. Sündmuse mälestuseks valmis 1940. aastal Ernst Jõesaare kavandi järgi 6,5 meetri kõrgune Vabadussõja monument, milleaga nõukogude võim Teise maailmasõja lõpukuudel hävitas.

Kehra lahing toimus ligikaudu seal, kus praegu on Lahinguvälja rongipeatus. 2014. aasta detsembris paigaldati MTÜ Kehra raudteejaam algatusel monumendi kunagisele asukohale viit ja infotahvel. Nüüd soovib ausamba taastamist ka Anija vallavalitsus.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 28. aprillil 2017.

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 26.04.2017

An­ne­tus­te ko­gu­mi­ne kes­tab 26. ap­ril­list või­du­pü­ha, 23. juu­ni­ni.

Ani­ja val­la­va­lit­su­se eest­võt­tel on ala­tes 26. ap­ril­list ava­tud ar­vel­dus­kon­tod, mil­le­le oo­da­tak­se an­ne­tu­si La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se toe­ta­mi­seks. Ka­he kuuga loo­de­tak­se ko­gu­da vä­he­malt 10 000 eu­rot.
4. jaa­nua­ril 1919 toi­mu­nud Keh­ra la­hing oli üks Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­test, mis pea­tas pu­nas­te pea­le­tun­gi Tal­lin­na­le. La­hin­gu saa­tu­se ot­sus­tas soo­mus­rong num­ber 1, mis kap­ten An­ton Ir­ve juh­ti­mi­sel läks Keh­ra jaa­mast vaen­la­se­le vas­tu. Kait­se­lii­du al­ga­tu­sel ra­ja­ti la­hin­gu jääd­vus­ta­mi­seks mä­les­tus­sam­mas. See plaa­ni­ti ava­da 23. juu­nil 1940, kuid jäi ava­ma­ta, ku­na po­lii­ti­li­ne olu­kord muu­tus. Sõ­ja-aas­ta­tel las­ti 6,5 meet­ri kõr­gu­ne gra­niit­sam­mas õh­ku.
„Järg­mi­sel aas­tal tä­his­ta­me Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va. Mil­lal siis veel Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­mas taas­ta­da, kui mit­te nüüd. See oleks Ani­ja val­la ja meie ela­ni­ke vää­ri­kas kin­gi­tus Ees­ti rii­gi juu­be­li pu­hul,“ sõ­nas Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 26. aprillil 2017.

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 29.03.2017

Ani­ja val­la­va­ne­ma eest­võt­tel ha­ka­tak­se taas­ta­ma Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­mast.

Vi­ki­pa­lu kü­las La­hin­gu­väl­ja raud­tee­jaa­ma lä­he­dal asu­nud mä­les­tus­sam­mas on Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te nel­jast mä­les­tus­mär­gist Ani­ja val­las ai­nus, mis on taas­ta­ma­ta.
„Se­da on küll üri­ta­tud te­ha, kuid se­ni po­le õn­nes­tu­nud. Kaks aas­tat ta­ga­si, kui La­hin­gu­väl­jal ava­ti Keh­ra la­hin­gu in­fo­tah­vel, hak­ka­si­me val­la­va­lit­su­ses uues­ti sel­le pea­le mõt­le­ma. Olen kin­del, et nüüd, mil lä­he­neb Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päev, on so­biv aeg sam­mas lõ­puks taas­ta­da,“ üt­les Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.
Ta on kut­su­nud kok­ku töö­rüh­ma, ku­hu on kaa­sa­tud ko­du­loo-uu­ri­jad An­ne Oruaas ja Ants Miid­la, Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si liik­med Ma­ri­ka ja Taa­vi Ana­ri, ko­ha­lik et­te­võt­ja Han­nes Pik­kel ning Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va Rä­va­la ma­lev­kond: „La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ra­ja­mi­se al­ga­ta­jad olid kait­se­liit­la­sed ning sam­mas val­mis 1938. aas­tal, kuid jäi ava­ma­ta. Hil­jem las­ti see õh­ku. Ole­me saa­nud ar­hii­vist kõik sel­le joo­ni­sed ja ka hal­jas­tu­se plaa­ni – meil on ole­mas kõik läh­teand­med, et taas­ta­da sam­mas en­di­sel ku­jul.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 29. märtsil 2017.