Kehra, Aruküla ja Raasiku raudteejaamadele ELi raha

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 23.12.2015

Eelmisel nädalal otsustas KIK,et Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetatakse ka Anija, Raasiku ja Aegviidu valla projekte.

KIKile laekus meetmest „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ 44 taotlust kogusummas ligi 19 miljonit eurot. Toetust said 30 projekti, nende vahel jagatakse 12,7 miljonit eurot. Taotleda said omavalitsused, mida läbib raudtee ning toetus on mõeldud raudteepeatuse lähedal asuvate kergliiklus- ja juurdepääsuteede, auto- ja jalgrattaparklate ning bussipeatuste ehitamiseks-remontimiseks, reisijate teenindamiseks ettenähtud jaamahoone rekonstrueerimiseks ning peatustesse reaalajas sõiduplaane kuvavate infotahvlite paigaldamiseks. Maksimaalne toetussumma on 85 protsenti projekti maksumusest, omaosalus vähemalt 15 protsenti.
Anija vald saab Ühtekuuluvusfondist 784 509 eurot. Rahastuse saanud projektide pingereas oli Anija valla projekt kolmas, ka summa, mis Kehra raudteejaama jaoks eraldati, oli suuruselt kolmas – rohkem saavad vaid Tartu ja Narva linn.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 23. detsembril 2015.

KOPist saavad toetust Anija ja Kuusalu valla MTÜd

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 16.12.2015

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisvoorust saavad toetust ka 7 projekti Anija vallast, 1 Kuusalu vallast ja 1 Loksa linnast.

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoorus laekus Harjumaalt kokku 101 projektitaotlust mahus 169 986  eurot. 23. novembril kinnitas maavanem Ülle Rajasalu hindamiskomisjoni ettepanekul eraldatud toetused – rahastatakse 58 projekti kogusummas 97 259,98 eurot.
Sellest aastast võib iga taotleja esitada KOPi kuni kaks projekti, kuid erinevatesse meetmetesse. Toetuse suurus ühele projektile on kuni 2000 eurot.
Meetmest 1 ehk kogukonna arengu meetmest antakse toetust 23 projektile. MTÜ Kehra Raudteejaam saab 7. ajalookonverentsi korraldamiseks 1720,03 eurot. Konverents toimub järgmise aasta 14. mail ning kuna tänavu möödus 145 aastat Balti raudtee käikuandmisest, on konverentsi teema raudtee ajalugu Eestis. Konverentsile järgneb muuseumiöö.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 16. detsembril 2015.

Kaks venda juhatasid Anija kooli üle 25 aasta

Anne Oruaas
Sõnumitooja 04.11.2015

Kokkuvõte ettekandest Anija valla 6. ajalookonverentsilt 15.  oktoobril.

1936. aasta 16. septembril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Anija wald on kuulsaks saanud Eduard Wilde romaani kaudu „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, mis kirjeldab üht episoodi Eesti minevikust, kus arukamad ja jõukamad Anija talupojad, kes julgesid nuriseda liialt ränga teoorjuse üle ja õigust nõuda selle eest, mõisteti ihunuhtlust kandma.“

Edasi tsiteeritakse Eduard Vildet, kes nimetab  õigust nõudma läinud meeste eesotsas Willem Kändu, kaasas oli ka tema vend Jüri. Artikkel jätkub: „Praegu asub endises Anija härrastemajas Anija 6-klassiline algkool. Nagu tolleagse mõisahärra kiuste on selle kooli juhatajaks praegu õigusnõudja Willem Kännu venna Jüri (oli ka õigusnõudja) pojapoeg Karl Känd ja üheks õpetajaks on sama Jüri teine pojapoeg Robert Känd (kooli juhataja vend). Nii on õigusenõudjate Kändude järeltulijad tegelikult nüüd selles hoones peremeesteks ja käskijateks, kus ligi 80 aastat tagasi nende esivanematega nii ülekohtuselt ümber käidi.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. novembril 2015.