Kehra, Aruküla ja Raasiku raudteejaamadele ELi raha

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 23.12.2015

Eelmisel nädalal otsustas KIK,et Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetatakse ka Anija, Raasiku ja Aegviidu valla projekte.

KIKile laekus meetmest „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ 44 taotlust kogusummas ligi 19 miljonit eurot. Toetust said 30 projekti, nende vahel jagatakse 12,7 miljonit eurot. Taotleda said omavalitsused, mida läbib raudtee ning toetus on mõeldud raudteepeatuse lähedal asuvate kergliiklus- ja juurdepääsuteede, auto- ja jalgrattaparklate ning bussipeatuste ehitamiseks-remontimiseks, reisijate teenindamiseks ettenähtud jaamahoone rekonstrueerimiseks ning peatustesse reaalajas sõiduplaane kuvavate infotahvlite paigaldamiseks. Maksimaalne toetussumma on 85 protsenti projekti maksumusest, omaosalus vähemalt 15 protsenti.
Anija vald saab Ühtekuuluvusfondist 784 509 eurot. Rahastuse saanud projektide pingereas oli Anija valla projekt kolmas, ka summa, mis Kehra raudteejaama jaoks eraldati, oli suuruselt kolmas – rohkem saavad vaid Tartu ja Narva linn.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 23. detsembril 2015.

KOPist saavad toetust Anija ja Kuusalu valla MTÜd

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 16.12.2015

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisvoorust saavad toetust ka 7 projekti Anija vallast, 1 Kuusalu vallast ja 1 Loksa linnast.

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoorus laekus Harjumaalt kokku 101 projektitaotlust mahus 169 986  eurot. 23. novembril kinnitas maavanem Ülle Rajasalu hindamiskomisjoni ettepanekul eraldatud toetused – rahastatakse 58 projekti kogusummas 97 259,98 eurot.
Sellest aastast võib iga taotleja esitada KOPi kuni kaks projekti, kuid erinevatesse meetmetesse. Toetuse suurus ühele projektile on kuni 2000 eurot.
Meetmest 1 ehk kogukonna arengu meetmest antakse toetust 23 projektile. MTÜ Kehra Raudteejaam saab 7. ajalookonverentsi korraldamiseks 1720,03 eurot. Konverents toimub järgmise aasta 14. mail ning kuna tänavu möödus 145 aastat Balti raudtee käikuandmisest, on konverentsi teema raudtee ajalugu Eestis. Konverentsile järgneb muuseumiöö.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 16. detsembril 2015.

Kaks venda juhatasid Anija kooli üle 25 aasta

Anne Oruaas
Sõnumitooja 04.11.2015

Kokkuvõte ettekandest Anija valla 6. ajalookonverentsilt 15.  oktoobril.

1936. aasta 16. septembril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Anija wald on kuulsaks saanud Eduard Wilde romaani kaudu „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, mis kirjeldab üht episoodi Eesti minevikust, kus arukamad ja jõukamad Anija talupojad, kes julgesid nuriseda liialt ränga teoorjuse üle ja õigust nõuda selle eest, mõisteti ihunuhtlust kandma.“

Edasi tsiteeritakse Eduard Vildet, kes nimetab  õigust nõudma läinud meeste eesotsas Willem Kändu, kaasas oli ka tema vend Jüri. Artikkel jätkub: „Praegu asub endises Anija härrastemajas Anija 6-klassiline algkool. Nagu tolleagse mõisahärra kiuste on selle kooli juhatajaks praegu õigusnõudja Willem Kännu venna Jüri (oli ka õigusnõudja) pojapoeg Karl Känd ja üheks õpetajaks on sama Jüri teine pojapoeg Robert Känd (kooli juhataja vend). Nii on õigusenõudjate Kändude järeltulijad tegelikult nüüd selles hoones peremeesteks ja käskijateks, kus ligi 80 aastat tagasi nende esivanematega nii ülekohtuselt ümber käidi.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. novembril 2015.

Kehra ajalookonverents oli pühendatud kooli sünnipäevale

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 28.10.2015

MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud 6. ajalookonverentsil kõneldi koolide tekkest Eestis ning Anija valla koolide silmapaistvamatest õpetajatest.

Neljapäeval, 15. oktoobril toimus 165. sünnipäeva tähistanud Kehra kooli aulas ajalookonverents, mille teema oli sel aastal „Kool ja koolmeister. Portreepildikesi hariduselust ja kaugemalgi“.Peakorraldaja Anne Oruaas ütles, et konverents otsustati korraldada kooliteemadel, kuna tänavu möödus 165 aastat kooli loomisest nii Anijal kui Kehras: „Pühendasime konverentsi õpetajatele, eelkõige keskendusime eesti-aegsetele koolijuhtidele Kehras, Anijal, Pillapalus. Kavas oli ka ettekanne Alavere koolist, kuid siis selgus, et õpetaja Maimu Lass on sel ajal Eestist ära.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 28. oktoobril 2015.

Kehra paberipäev kulmineerus moesõuga

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 02.09.2015

Kehra teise paberipäeva märksõna oli taaskasutus.

Laupäeval, 22. augustil Kehra raudteejaama juures toimunud 2. paberipäeva juhtis Anija Eit, keda kehastas Margit Aasmaa. MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud ettevõtmise kavas olid loengud ja töötoad, kus õpetati tegema paberit ja paberist asju. Esinesid Heli Karu laululapsed. Paberipäev kulmineerus Kehra kooli õpilaste loodud paberist moekollektsiooni esitlusega. Õhtul mängisid tantsuks Aivo Aasmaa ja Urmas Mägi.
„Võrreldes eelmise aastaga ei muutunud paberipäeva kontseptsioon väga palju, küll aga leidsime uusi koostööpartnereid ning töötubade läbiviijaid,“ ütles paberipäeva üks korraldaja Tanel Veske.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 2. septembril 2015.

Anija-Priske ausamba taastamisest möödus 25 aastat

Sõnumitooja 08.07.2015

Pühapäeval, 21. juunil tähistati 25 aasta möödumist Piibe maantee äärde Priske lahingupaika Vabadussõja mälestussamba taaspüstitamisest.

3.-4. jaanuaril 1919 toimus Priskel lahing, millega algas vaenlase väljatõrjumine Eestist. Priske lahingu mõlemad väejuhid olid eestlased: punaste poolel võitles ohvitser Karl Tikk, vabadussõdalaste poolel 1. jalaväepolgu 13. roodu komandör Leonhard Krull. Lahingu kangelaseks sai Leonhard Krull.
12. juunil 1932 avati Priske lahingu auks ligi kolme meetrine sammas. Selle avas riigivanem Jaan Teemant, kohal oli ka kaitseminister August Kerem. Kümme aastat hiljem võeti venelaste käsul sammas maha. 1944. aasta augustis pühitseti see uuesti, kuid pärast venelaste tagastitulekut lasti mälestusmärk õhku.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 8. juulil 2015.

KOPi kevadvooru toetused

Ülle Tamm
Sõnumitooja 01.07.2015

Anija valla MTÜd saavad kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) 9736 eurot, Kuusalu valla MTÜd 14 772 eurot, Raasiku valla MTÜd 5878 eurot ja Loksa linna MTÜ 1944 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi 2015. aasta kevadvoorust toetati Harju maavanema korraldusega Harjumaa 87 MTÜd kokku 145 275,80 euroga.
Anija vald MTÜ Kehra Raudteejaam saab 6. ajalookonverentsi korraldamiseks 1376,16 eurot. Konverents toimub oktoobris ning on  tänavu  Anija  valla  haridus­elust.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 1. juulil 2015.

Kuidas meenutati märtsiküüditamist Anija ja Kuusalu vallas

Ere Uibo
Sõnumitooja 08.04.2015

Murtud Rukkilille Ühing kutsus represseerituid 25. märtsil kella 13 Tallinnasse Jüriöö parki.

Kui 25. märtsi hommikul said lilled viidud ja küünlad süüdatud Kuusalu kalmistul represseeritute mälestuskivi ning Keskväljakul sümboolse telefoni juures, kutsus MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu juht Enno Uibo mälestajaid Tallinnasse Jüriöö parki.

Kehra raudteejaamas pandi 25. märtsil mälestuskivi juurde pärgi ja küünlaid, osales ligi 30 inimest.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 8. aprillil 2015.

Anija valla eelarvest saavad toetust 16 kultuuri- ja spordiseltsi

Külli Koppelmaa
18.03.2015

Anija valla 2015. aasta eelarvest antakse vabaühendustele kokku 54 060 eurot.

Anija valla 2015. aasta eelarvest toetatakse 9 spordiseltsi ning 7 külaseltsi või kultuuriühendust. Taotluste kogusumma oli 91 497 eurot, spordiklubidele eraldati kokku 49 220 eurot, kultuuri- ja külaseltsidele 4840 eurot.

MTÜ Kehra Raudteejaam taotles ja saab 802 eurot. Sellest 202 eurot on tegevustoetus veebimajutuse aastamaksu tasumiseks, mälestusmärkidele pärgade viimiseks ning jaamahoone vihmaveerennide puhastamiseks, projektitoetusena saadakse 200 eurot 5. ajalookonverentsi ning 400 eurot Kehra paberipäeva korraldamiseks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 18. märtsil 2015.

Anija vallas valiti esmakordselt Aasta Tegijaid

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 04.03.2015

Möödunud aasta lõpus kuulutas Anija vallavalitsus aasta jooksul silma paistnud ja valla arengusse panustanud inimeste, kodanike­ühenduste ja ettevõtete tunnistamiseks välja Aasta Tegijate konkursi. Kandidaate said esitada nii eraisikud kui organisatsioonid. Kategooriaid oli kaheksa: Aasta Ettevõtja Tegu, Aasta Vabaühenduse Tegu, Aasta Vabatahtlik, Aasta Säde,  Aasta  Küla,  Aasta  Kultuuripärl, Aasta Sporditegu ja Aasta Tegu.

Aasta Säde – ANNE  ORUAAS ja KAITI KARTUSOV

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. märtsil 2015.