Katuseraha: keda toetati Harjumaal?

Harju Elu 06.12.2017

Sel aastal jagasid regionaaltoetusi ehk rahvakeeli katuseraha neli parlamendierakonda: kolm valitsusparteid ning lisaks EKRE. Harjumaale tuleb toetustena tänavu 196 000 eurot.

Suurima ühekordse toetuse saab Harjumaal tänavu Saue valla MTÜ Voore ja seda Voore mõisa elektroonilise 3D mudeli koostamiseks. Selle raha eraldas Keskerakond.

15 000 euro suuruse toetuse said IRLilt Harku vald Tabasalu Tui pargi rajamiseks ning Keskerakonnalt Kuusalu valla MTÜ Murtud Rukkilille Selts tegevustoetuseks.

Üks objekt, mida toetasid mitu erakonda, on Kehras asuv Vabadussõja mäletusmärk, mille taastamist toetasid EKRE 3000, Keskerakond 5000 ja sotsiaaldemokraadid 5000 euroga.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 6. detsembril 2017.

Kohaliku omaalgatuse programmi toe­tu­sed Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­da

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 29.11.2017

Ani­ja val­last saa­vad KO­Pi toe­tu­se 8, Kuu­sa­lu val­last 4, Raa­si­ku val­last 2 ja Lok­sa lin­nast 1 pro­jekt.

17. no­vemb­ril all­kir­jas­tas Har­ju maa­va­ne­ma üle­san­deid täi­tev maa­sek­re­tär Lee­vi Lae­ver ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi sü­gis­voo­ru toe­tu­sed, 67 pro­jek­ti toe­ta­tak­se kok­ku 115 177,91 eu­ro­ga. Ko­gu­kon­na aren­gu meet­mest saavad toe­tust 7 pro­jek­ti, elu­kesk­kon­na ja ko­gu­kon­na­tee­nus­te aren­da­mi­se meet­mest 40 pro­jek­ti. Üh­te pro­jek­ti toe­ta­tak­se mak­si­maal­selt 2000 eu­ro­ga.

Ani­ja vald
Ani­ja val­la MTÜ­de 8 pro­jek­ti saa­vad KO­Pist kok­ku 14 101,56 eu­rot.

MTÜ­le Sood­last Kõr­ve­ni eral­da­ti 2018. aas­ta Ani­ja Lü­li­ti lä­bi­vii­mi­seks 2000 eu­rot ja MTÜ­le Keh­ra Raud­tee­jaam 1988,97 eu­rot VIII aja­loo­kon­ve­rent­si kor­ral­da­mi­seks. MTÜ Kihm­la-Sa­lu­mäe saab kü­la­plat­sil ki­via­ja taas­ta­mi­seks 2000 eu­rot.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 29. novembril 2017.

Kehra vaksalis lõpeb jõuluks remont

Harju Elu 01.09.2017

Pärast veidi rohkem kui viieaastast vaikust jätkub Kehra jaamahoone uuendamine. MTÜ Kehra Raudteejaam loodab, et ruumid saavad valmis jõuluks, sest 4. jaanuaril soovitakse samas meenutada Vabadussõja tähtsat murdelahingut.

Tööd Kehra raudteejaamas käivad kolmandat nädalat. Enne seda toimetasid ehitajad viimati hoones mais 2012. Pärast seda lõppes MTÜle Kehra Raudteejaam eraldatud summa ning edasiehitamiseks tuli leida uus rahastus. Tänavu see õnnestus ja tänu PRIA ning Anija valla toele ehitus jätkub.

Õnneks pole viis aastat tühjana seismist kivihoonele halvasti mõjunud. “Esimese etapiga valatud betoonpinnad on saanud korralikult kuivada. Midagi hullu ei ole juhtunud,” ütleb MTÜ Kehra Raudtejaam üks eestvedajaid Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 1. septembril 2017.

Viieaas­ta­se va­hea­ja jä­rel jät­kub Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 30.08.2017

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam loo­dab jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi ava­da 4. jaa­nua­ril 2018.

Ra­ha­puu­du­sel viis aas­tat seis­nud ehi­tus­tööd Keh­ra jaa­ma­hoo­nes al­ga­sid taas paar nä­da­la ta­ga­si, 14. au­gus­til. Ehi­ta­vad OÜ Su­la­ne ja OÜ BauEst, kel­le pak­ku­mi­ne oli rii­gi­han­kes osa­le­nud ka­hest et­te­võt­test oda­vam – 235 823 eu­rot. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam taot­les hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­se tei­seks eta­piks Lea­der-prog­ram­mist mak­si­maal­se ehk 80 000 eu­rot, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu võt­tis li­gi pool­teist aas­tat ta­ga­si vas­tu ot­su­se ta­ga­da oma­o­sa­lu­se­na ku­ni 181 808 eu­rot.

Kui­gi PRIA kin­ni­tas Lea­der-prog­ram­mist toe­tus­ra­ha eral­da­mi­se ju­ba aas­ta ta­ga­si, ve­nis ehi­tu­se al­gus, ku­na ar­hi­tekt koos­tas si­se­ku­jun­du­se pro­jek­ti.
„Eel­mi­se ehi­ta­ja, Reh­ler Ehi­tu­se­ga oli meil kok­ku­le­pe, et si­se­ku­jun­du­se ot­sus­ta­me töö käi­gus. Ku­na va­he­peal tu­li nõue, et tu­leb kor­ral­da­da rii­gi­han­ge, soo­vi­tas Reh­ler Ehi­tus meil tel­li­da vä­ga täp­ne si­se­ku­jun­du­se pro­jekt. Esi­me­se eta­pi ajal rii­gi­han­ke nõuet veel ei ol­nud, võt­si­me liht­salt kolm hin­na­pak­ku­mist ja va­li­si­me neist oda­vai­ma,“ sel­gi­tas MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam te­gev­juht An­ne Oruaas.
Reh­ler Ehi­tus, kes 2011. aas­tal Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­no­vee­ri­mist alus­tas, osa­les ka tei­se eta­pi töö­de rii­gi­han­kes: „Olek­si­me nen­de­ga mee­lel­di koos­tööd jät­ka­nud, pa­ra­ku oli nen­de pak­ku­mi­ne tun­du­valt kal­lim kui osaü­hin­gul Su­la­ne.“
Hoo­li­ma­ta sel­lest, et ehi­tus­töö­de al­gus ve­nis roh­kem kui pool aas­tat, peab ehi­ta­ja tööd lõ­pe­ta­ma veel tä­na­vu – le­pin­gus on töö­de täh­ta­ja­na kir­jas 19. det­sem­ber. Keh­ra la­hin­gu 99. aas­ta­päe­val ehk 4. jaa­nua­ril 2018 soo­vib MTÜ ava­da en­di­ses jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 30. augustil 2017.

Keh­ras esit­le­ti koo­li­mä­les­tus­te raa­ma­tut

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 16.08.2017

Keh­ra raa­ma­tu­ko­gus tut­vus­ta­sid raa­ma­tut „Hüd­ra vii­ma­sed poi­sid“ koos­ta­jad ja väl­jaand­jad.

Raa­mat „Hüd­ra vii­ma­sed poi­sid. Ani­ja vald ja Tal­lin­na Reaal­kool“ koos­neb Tal­lin­na 2. kesk­koo­li 1955. aas­ta lõ­pe­ta­ja­te mä­les­tus­test ning koo­li seos­test Ani­ja val­la­ga. Oma ku­na­gi­se­le klas­si­ju­ha­ta­ja­le Lin­da Vis­la­puu­le, kel­le hüüd­ni­mi oli Hüd­ra, pü­hen­da­tud raa­ma­tu koos­ta­sid Ants Miid­la ja Val­dur To­paa­sia, toi­me­tas An­ne Oruaas, kül­jen­das Uku Praks.
Tal­lin­na Reaal­kool, too­na­se ni­me­ga Tal­lin­na 2. kesk­kool, oli va­rem pois­te­kool, 1954. aas­tal teh­ti se­ga­koo­liks, kuid lõ­puk­las­si­des­se jäid en­di­selt vaid poi­sid. 70. len­nu B klas­sis oli 31 lõ­pe­ta­jat, pea­le Ani­ja val­las tun­tud Ants Miid­la ning en­di­se ten­ni­sis­ti ja spor­di­pe­da­goo­gi Val­dur To­paa­sia veel näi­teks Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni kauaaeg­ne juht Enn Anu­põld, me­tal­li­kunst­nik Erik-Ar­ne Uus­ta­lu ning aja­kir­ja­nik ja po­lii­tik Vel­lo Poh­la. Raa­ma­tus mee­nu­ta­vad nad kõik oma koo­liaas­taid ning õpe­ta­jaid, seal­hul­gas le­gen­daar­set klas­si­ju­ha­ta­jat ja kee­miaõ­pe­ta­jat.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 16. augustil 2017.

Riik toe­tab La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi ra­ja­mist

Sõnumitooja 14.06.2017

Kait­se­mi­nist­ri ot­su­se­ga an­tak­se Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks 15 000 eu­rot.

Nüüd­seks ame­tist lah­ku­nud kait­se­mi­nis­ter Mar­gus Tsahk­na ot­sus­tas üle-eel­mi­sel nä­da­lal, et Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi kau­du eral­da­tak­se Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­seks 15 000 eu­rot. Mi­nis­tee­riu­mi kants­ler Jo­na­tan Vse­viov mär­kis – Ees­ti rii­gi­kait­se­le on olu­li­ne, et vaa­da­tes tu­le­vik­ku ei unus­taks me ära mi­ne­vik­ku ehk neid täht­said võit­lu­si, mis and­sid Ees­ti­le või­ma­lu­se saa­da va­baks rii­giks.

„Keh­ra la­hing oli kaht­le­ma­ta üks neid mur­de­sünd­mus­test, mis muut­sid Va­ba­dus­sõ­ja käi­ku ning se­da olu­list la­hin­gut peab tä­his­ta­ma ja mä­les­ta­ma vää­ri­li­selt. Kui Ani­ja val­la­va­lit­sus pöör­dus Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi poo­le, et saa­da tu­ge Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks, ot­sus­tas kait­se­mi­nis­tee­rium se­da init­sia­tii­vi toe­ta­da, sest nii mär­gi­li­se sünd­mu­se mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­se toe­ta­mi­ne on au­asi,“ lau­sus ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. juunil 2017.

KOPi toe­tu­sed Ani­ja, Aeg­vii­du, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­da ning Lok­sa lin­na

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 31.05.2017

Ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se ke­vad­voo­rust saa­vad toe­tust Ani­ja val­last 9, Kuu­sa­lu ja Aeg­vii­du val­last 5, Raa­si­ku val­last 3 ning Lok­sa lin­nast 2 pro­jek­ti.

Eel­mi­sel nä­da­lal kin­ni­tas maa­va­nem ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi (KOP) 2017. aas­ta ke­vad­voo­ru toe­tu­sed. Kok­ku ja­ga­ti ko­gu­kon­na aren­gu ning elu­kesk­kon­na ja ko­gu­kon­na­tee­nus­te aren­da­mi­se meet­me­test 123 997,26 eu­rot, toe­tust said 75 pro­jek­ti.

Ani­ja val­da 12 806 eu­rot
Ko­gu­kon­na aren­gu meet­mest saab MTÜ Sood­last Kõr­ve­ni 1800 eu­rot Ani­ja Lü­li­ti 2018 tea­vi­tus­töö I eta­piks, Ala­ve­re Kü­laa­ren­da­mi­se Selts 1383,70 eu­rot Ala­ve­res sport­li­ku pe­re­päe­va lä­bi­vii­mi­seks, MTÜ Keerdt­repp 1529,83 eu­rot Keh­ra ter­vi­se­päe­va kor­ral­da­mi­seks ning MTÜ Ing­Ver 1999,99 eu­rot Ani­ja Mo­ti­vee­ri­tud Noor­te Su­ve­koo­liks.
Elu­kesk­kon­na ja ko­gu­kon­na­tee­nus­te aren­da­mi­se meet­mest an­tak­se Voo­se kü­la­selt­si­le vä­li­jõu­saa­li II eta­piks 1598 eu­rot, MTÜ­le Voo­se Kõrts 1799 eu­rot ko­gu­kon­na jaoks rai­de­ri soe­ta­mi­seks, Ala­ve­re Kü­la­aren­da­mi­se Selt­si pro­jek­ti­le „Kõht täis ja ket­tad kor­vi“ 1125 eu­rot, MTÜ­le Keerdt­repp Keh­ra va­baõ­hu­par­gi re­no­vee­ri­mi­seks ja laien­da­mi­seks 1378 eu­rot ning MTÜ­le Keh­ra Raud­tee­jaam Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi­le ar­vu­ti ja li­sa­tar­vi­ku­te soe­ta­mi­seks 1991,60 eu­rot.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 31. mail 2017.

Mee­nu­tus KUS­TAS SAAL­MA­NIST ja Keh­ra la­hin­gust

Ingrit Aasamets
Sõnumitooja 24.05.2017

Ju­tus­tan loo oma va­nai­sast Kus­tas Saal­ma­nist. Kui al­gas Va­ba­dus­sõ­da, elas va­nai­sa en­da pe­re­ga Jä­ne­dal. Mul on al­les pii­bel, mil­le esi­le­he­le on kir­ju­ta­tud: „Meie isa as­tus uk­sest väl­ja, sõ­ja­väl­ja­le 2. jaa­nua­ril 1915. aas­tal.“
Te­mast jäid ma­ha nai­ne ja ne­li last – 13aas­ta­ne Lin­da, 9aas­ta­ne Mar­ta, 5aas­ta­ne Al­ma ja 6kuu­ne Är­ta.
Kui al­gas Keh­ra la­hing, siis oli tea­da, et pu­na­väed on La­hin­gu­väl­jal. Oli öö ja ve­ne­la­sed ma­ga­sid met­sa ää­res tel­ki­des. Kell 4 öö­sel alus­tas soo­mus­rong lii­ku­mist Keh­rast La­hin­gu­väl­ja po­le. Nad var­ju­sid raud­tee ma­ja ta­ha. Siis teh­ti ot­se­ta­ba­mus tel­ki­de pih­ta. Ve­ne­las­test sai sur­ma 78 ja eest­las­test 32 noort meest.
Ve­ne­la­sed mae­ti sa­mas­se met­sa ühis­hau­da. Eest­las­test vii­di 23 Raa­si­ku­le va­na­le sur­nuaia­le, tee äär­de ki­ri­ku poo­le ühis­hau­da. Ilm oli külm, 20 mii­nusk­raa­di. Vas­ta­ne pea­ta­ti lõp­li­kult ja Ees­ti väed läk­sid üle vas­tu­pea­le­tun­gi­le.
Pä­rast sõ­da an­ti huk­ku­nu­te pe­re­de­le maad. Mi­nu va­na­ema maad ei võt­nud, sest 4 tüd­ru­ku­ga ei oleks jõud­nud ta maad ha­ri­da. Jä­ne­dal puh­kes tu­ber­ku­loo­si­hai­gus, Är­ta su­ri 16aas­ta­selt ja Al­ma 21aas­ta­selt.
Kui II maail­ma­sõ­da lõp­pes, siis ko­li­sid mi­nu ema ja Mar­ta Keh­ras­se. Kui al­gas küü­di­ta­mi­ne, siis mi­nu ema tä­nas ju­ma­lat, et ta maad ei võt­nud, sest mui­du oleks meil ol­nud Si­be­ris­se sõit, aga Keh­ras meid ei tun­tud. Ko­dus oli meil kõ­va käsk, et koo­lis ei to­hi rää­ki­da, kui­das va­nai­sa oli Va­ba­dus­sõ­jas.

Artikkel ilmus ajalehes Sõnumitooja 24. mail 2017.

Kes hävitas Kehra lahingu ausamba?

Harju Elu 12.05.2017

Laupäeval korraldab Anija vald koristustalgud 1940. aasta kevadel püstitatud, kuid õige pea hävitatud Vabadussõja monumendi juures. Kunagise ausamba asukoht jääb Lahinguvälja raudteepeatuse juurde, kus selle tükid on praegugi rohu sees laiali.

Koristustalgud algavad 13. mai hommikul kell 10. Nende käigus puhastatakse ausamba asukoht võsast, et sinna oleks hiljem võimalik rajada tee.

Talgutest osavõtjatele pakutakse Anija valla poolt suppi. Osavõtjatel on soovitav end eelnevalt arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu juures kirja panna, et vald teaks, palju suppi talguliste tarbeks kohale tuua.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 12. mail 2017.

Anija vald soovib taastada Kehra lahingu monumendi

Harju Elu 28.04.2017

4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lahing Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel. Sündmuse mälestuseks valmis 1940. aastal Ernst Jõesaare kavandi järgi 6,5 meetri kõrgune Vabadussõja monument, milleaga nõukogude võim Teise maailmasõja lõpukuudel hävitas.

Kehra lahing toimus ligikaudu seal, kus praegu on Lahinguvälja rongipeatus. 2014. aasta detsembris paigaldati MTÜ Kehra raudteejaam algatusel monumendi kunagisele asukohale viit ja infotahvel. Nüüd soovib ausamba taastamist ka Anija vallavalitsus.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 28. aprillil 2017.