Category: 2019

Kümme aastat kestnud Kehra Raudteejaama renoveerimine jõudis 2019. aastal lõpule. LEADER toetust saadi juba eelmisel programmperioodil (projekteerimiseks ja ehituse I etapiks). 2019. aastal jõuti lõpuni renoveerimistööde viimase etapiga. Kogu investeering läks maksma 365 000 eurot, sellest 171 500 eurot on LEADER toetus, Anija vald on hoonesse investeerinud 191 500 eurot. Lisaks MTÜ omavahendid ja mõõtmatul hulgal vabatahtlikku tööd.

Uudis ilmus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse veebilehel.

Allar Viivik
Harju Elu 17.10.2019

Tänavu augustis möödus 75 aastat soomepoiste ehk 200. jalaväerügemendi kojutulekust läbi Paldiski. Osa mehi võitles septembris Saksa vägede ridades Lõuna-Eestis, suurem osa aga saadeti väljaõppele kas Kloogale või Kehrasse. Just Ida-Harju meestest, elust ja võitlustest annab Kehra raudteejaamas ülevaate uus näitus.

29. septembril, kui näitus “Anija valla soomepoisid” avati, saabusid Kehrasse mitmed aukülalised. Kohal oli kolm soomepoissi ehk Aruküla mees Manivald Sahkai, Kehras elanud Jaanus Jahilo ning Artur Roopalu Tallinnast. Riigikogu esimees Henn Põlluaas pidas lühikese tervuskõne, kus meenutas enda soomepoisist isa Gunnarit. Ta oli pärast naasmist kodumaale suure tõenäosusega just Kehras väljaõppelaagris. Kohalolekuga austas avamist ka Soome saatkonna kaitseatašee Antti Haavala. Väljapanekut Kehra raudteejaama näitusesaalis saab vaadata tuleva aasta märtsikuuni.

Mõni päev pärast avamist rääkisid JR-st 200, selle liikmetest, Anija soomepoistest ning nende hilisemast saatusest Harju Elule ajaloolane Heini Vilbiks ja MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 17. oktoobril 2019.

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 02.10.2019

Alates pühapäevast, 29. septembrist on Kehra muuseumis avatud näitus „Anija valla soomepoisid“, mille koostas Kehras elav Heini Vilbiks, kes on koos ajaloolase Peep Pillakuga välja andnud ka raamatu soomepoiste kohta.

Tänavu 19. augustil möödus 75 aastat päevast, mil Eestisse tulid tagasi Soome Talvesõtta ja Jätkusõtta läinud Eesti vabatahtlikud. Osa neist saadeti pärast kodumaale naasmist Saksa vägede koosseisus rindele punaarmee vastu, suurem osa pidid jääma Kehrasse väljaõppelaagrisse.

„Rohkem räägitakse neist soomepoistest, kes sõdisid Tartu rindel. Kuid need, kes Kehrasse saadeti, polnud selles süüdi, et rindele ei saanud. Soovisin ka neid kuidagi meeles pidada. Anija vallaga seotud mehi pole palju, info nende kohta mahub ühe ruumi seina peale. Kuusalu vallas see ilmselt ei õnnestuks, mida lähemale merele, seda rohkem oli sealt soomepoisse,“ rääkis Heini Vilbiks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 2. oktoobril 2019.