Category: 2017

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 08.03.2017

Ani­ja val­la tä­na­vu­ses ee­lar­ves on spor­dik­lu­bi­de­le kok­ku 55 080 eu­rot, kul­tuu­ri- ja kü­la­selt­si­de­le 10 784 eu­rot.

„Mul on vä­ga hea meel, et selt­si­te­ge­vu­se ee­lar­ve on märk­sa suu­rem kui eel­mi­sel aas­tal. Ko­mis­jon kär­peid peaae­gu ei tei­nud, kui­gi re­serv on nüüd väik­sem – üle­jää­nud aas­ta jook­sul ei saa enam kui­gi pal­ju­sid pro­jek­te toe­ta­da,“ üt­les val­la­va­lit­su­se kul­tuu­ri- ja spor­di­ko­mis­jo­ni lii­ge, aren­dus­juht In­geld­rin Aug.

Kul­tuu­ri­te­ge­vu­seks ja kü­la­selt­si­de­le eral­da­ti kok­ku 10 784 eu­rot. Toe­tust saa­vad 13 MTÜd.
MTÜ­le Põr­gu­värk eral­da­ti 2300 eu­rot – Ees­ti Va­ba­rii­gi taa­si­se­seis­vu­mis­päe­va pik­ni­ku ja Põr­gu­põh­ja päe­va kor­ral­da­mi­seks 1050 eu­rot, li­pu­mas­ti ja vimp­li­te soe­ta­mi­seks 200 ning muu­si­ka­li­se teat­rie­ten­du­se „Must­la­se­na laia il­ma“ kor­ral­da­mi­seks 1050 eu­rot. MTÜ Tant­su­ra­tas saab folk­loo­ri­fes­ti­va­li „Tun­ne rah­va(u)st en­da üm­ber“ kor­ral­da­mi­seks 3200 eu­rot, se­ga­koor Han­ni­jög­gi riie­tu­se ost­mi­seks 500 eu­rot, MTÜ Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed koo­li lo­go­ga pan­noo tar­beks 200 eu­rot, Ani­ja Aia­ring aed­ni­ke ke­vad­kon­ve­rent­si kor­ral­da­mi­seks 75 eu­rot, Se­to Lau­lu­selts Sii­di­sõ­sa­rõ se­to tra­dit­sioo­ni­de alal­hoid­mi­seks 615 eu­rot, MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam 700 eu­rot – pa­be­ri­päe­va kor­ral­da­mi­seks 500 ja raa­ma­tu „Unus­ta­tud kunst­nik Evald Vorp“ trük­ki­mi­seks 200 eu­rot ning Ani­ja Val­la Mä­lu­män­gu Selts mä­lu­män­gu­tur­nii­ri kor­ral­da­mi­seks 96 eu­rot.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 8. märtsil 2017.

Ülle Tamm, Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 15.02.2017

Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid an­nab rii­gi 99. sün­ni­päe­va tee­ne­te­mär­gi 113 ini­me­se­le, kel­le pü­hen­du­mus oma kut­se­töö­le või ko­gu­kon­na­le on muut­nud ko­gu Ees­ti pa­re­maks. Tee­ne­te­mär­ki­de üleand­mi­ne toi­mub 23. veeb­rua­ril NU­KU teat­ris.

AN­NE ORUAAS
Ani­ja val­la Leht­met­sa kü­la ela­nik An­ne Oruaas on ko­du­kan­dia­ja­loo uu­ri­mi­se ja jääd­vus­ta­mi­se­ga te­ge­le­va MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­ha­tu­se lii­ge.
Pre­si­den­di ko­du­le­hel on te­ma koh­ta kir­ju­ta­tud, et ema­kee­leõ­pe­ta­ja An­ne Oruaas on li­gi 40 aas­tat eden­da­nud ko­ha­lik­ku elu Ani­ja val­las ja eri­ti Keh­ras, kor­ral­da­nud piir­kon­na aja­loo­kon­ve­rent­se, pa­be­ri­päe­vi ning ol­nud raa­ma­tu­te toi­me­ta­ja. Prae­gu te­gut­seb sel­le ni­mel, et taas­ta­da aja­loo­li­ne Keh­ra jaa­ma­hoo­ne ning te­ha sel­lest selt­sie­lu kes­kus. Üle 30 aas­ta oli An­ne Oruaas Keh­ra koo­li ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. veebruaril 2017.

Harju Elu 27.01.2017

Praeguse Harju maakonna piirides (v.a. Tallinn) on veidi vähem kui 150 aasta jooksul olnud poolsada raudteejaama või -peatust. Kõige vanemad ehitati koos Paldiski-Tallinna-Tosno raudteega aastatel 1869-1870, viimased peatused avati alles eelmisel kümnendil. Mis on tänaseks suurematest ja väiksematest jaamadest saanud, seda Harju Elu uuriski.

Kehra sai tänaseni püsti oleva kivivaksali aastal 1876 (analoogid Lehtses, Kohtlas ja Auveres). 1990ndatel tühjaks jäänud Kehra jaam soovitakse hoone taas elule äratada. Paikkonna ja Vabadussõja muuseumi hing on 2008. aastal asutatud MTÜ Kehra Raudteejaam. Kümnendi alguses alustati ka ehitustöid, kuid need jäid rahapuudusel pooleli. Eelmise aasta mais kirjutati PRIAle rahataotlus. 26. augustil saadi PRIAlt jah-sõna, et eraldatakse 80 000 eurot.

Milline on seis praegu? “Jaama remont edeneb visalt, aga siiski. Lasime projekti asjatundjatel üle vaadata, sest kui poolik ehitus läheb riigihankesse, siis võib tulla äraarvamatuid asju. Praegu tehakse projekti täiendusi (elekter, ventilatsioon), ja kui need on loodetavasti veel selle kuu lõpuks valmis, siis saab riigihanke välja kuulutada,” vastab MTÜ üks eestvedaja Anne Oruaas. Edasi valitakse pakkujate seast ehitaja ja siis läheb tööks lahti. “Tegime ka otsuse, et lükkame ehituse soojema aja peale, sest talvel külmaga jääb kvaliteet kehvemaks. Suvel palju mõnusam ja läheb kiiremini,” lisab Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 27. jaanuaril 2017.