Kehra muuseum – MTÜ Kehra Raudteejaam

Ülle Tamm
Sõnumitooja 06.10.2010

Teadlaste Ööl avalikustati paar kuud tagasi leitud hõbemüntide aarde päritolu – see oli Raasiku lähedal Anija valla territooriumil.

Septembri alguses kirjutasid ajalehed ja rääkisid raadiod ning telekanalid, kuidas augustis avastati Harjumaalt ühelt endiselt kolhoosipõllult 11. sajandist ehk viikingite ajast hõbeaare, mis on nüüd Eestis suurim sellest ajastust pärinev mündileid. Täpsemast asukohast siis ei kõneldud, et hoida ära huviliste tungi põllule ning võimaldada arheoloogidel segamatult piirkond läbi uurida. 

Kokku saadi 1325 münti, üks hõbekang, kuus helmest ja ühe ehte fragment. Aare kaalub 1,5 kilogrammi. Leid võeti arvele Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus Raasiku aardena.

Selle avastas mees, kes kuulub Eesti Detektoristide Foorumisse. Ta ei soovi oma nime avalikustada. Detektorist leidis aarde metalliotsijaga. Sealtsamast lähedalt avastasid arheoloogid uuringute käigus ka kaks muinasaegset kalmekohta ning raud- ja pronksesemeid. Kalmed on praeguseks märgistatud.

Raasiku aaret esitleti 24. septembril Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis Teadlaste Öö ettevõtmiste raames. Seal osalesid ka hõbemüntide kogu leiukoha, kunagise kolhoosipõllu omanik Ago Pärnamäe koos abikaasa Enega, Anija valla kodu-uurijad, endine maakorraldaja ja agronoom Ants Miidla ning MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. oktoobril 2010.

Ants Miidla
Sõnumitooja 06.10.2010

Arheoloogiamälestiste ehk muististe üks eriliik on peitleiud. Tavapäraselt mõistetakse peitleidudena esemekogumeid, mis iidsetel aegadel peidetud, vette heidetud või mingil muul põhjusel maapõue jäänud. Kui peitvara koosneb väärismetallist  esemetest, kas müntidest või ehetest, nimetatakse seda aardeks ehk aardeleiuks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. oktoobril 2010.

Tene Hook
Sõnumitooja 15.09.2010

„Minu lapselaps toob mulle ka õnne. Lisaväärtusega lausa: nimelt kalaõnne. „Vanaisa, kas sa kalale ka lähed?“ uurib lapselaps minult ikka, ja kui ta mind nõnda kalale saadab, saan ma alati kala. Täna hommikul sain ka ja see ei ole mingi kalamehejutt,“ pani vallavanem kultuurimaja pungil rahvast täis saali naeru pugistama.

Eestis tähistati möödunud pühapäeval esimest korda vanavanemate päeva ning Kehras peeti sel puhul maha mitmekesine ürituste programm, kus vaatamist, kuulamist ja tegutsemist pakuti kogu perele.

Peo korraldas Anija valla kultuurikeskus koostöös Harju maavalitsusega, Kehra valiti esimese vanavanemate päeva toimumiskohaks tänu siinsele elavale kultuurielule ja väga toimivale meeskonnale, kes suudab sellist üritust teha, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. septembril 2010.