Posted on

MILVI SCHMEIDT Kehrast rõõmustab vaba Eesti üle

Kadri Põlendik
Sõnumitooja 06.01.2010

Anija Muinsuskaitse Seltsi asutaja MILVI SCHMEIDT on kodukandi ajaloo uurimisega tegelenud aastaid.

Viimased 13 aastat on Kehra jaamahoonel tahvel, mis meenutab, et Vabadussõja ajal sunniti sealt punaväed taganema. Kehra lähistel toimus 1919. aastal otsustav murdelahing, mis ei lasknud kommunistidel vallutada raudteejaama. Sellest ei oleks paljudel noorematel ehk aimugi, kui poleks Milvi Schmeidti, kellel tuli idee paigutada jaamahoonele mälestustahvel. Ta ise jääb tahvlist rääkides tagasihoidlikuks: „Üksi ei teinud mitte midagi.“ 

Idee panna Vabadussõja murdelahingute meenutamiseks mälestusplaat tekkis Milvi Schmeidtil juba ajalooõpetajana töötades. Sellest rääkima hakata sai ta alles aastakümneid hiljem, kui taassündis Eesti Vabariik. 

„Tegin oma mõtte teatavaks Ants Miidlale. Tema oli kohe nõus abistama ning tahtis kiiresti hakata asja ajama. Mina aga leidsin, et peaks ootama kuni Eesti riik stabiliseerub. Oli teateid, et mõnes kohas mälestusmärke rikuti,“ meenutab ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

Posted on

Kaitseminister külastas Anija ja Raasiku valda

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 03.06.2009

Teisipäeval, 26. mail käis Kehras ja Arukülas kaitseminister JAAK AAVIKSOO.

Minister pidas Kehra gümnaasiumi õpilastele loengu, tutvus Jägala sõjaväelinnakuga ning kohtus Anija ja Raasiku vallavalitsuse töötajatega.

Kehra gümnaasiumis loeng riigikaitsest
„Vahva, kui koolis käivad ka kõrgemad tegelased. Kaitseministriga kohtumine oli väga hariv, usun, et tema loeng oli meie jaoks rohkem kui ühe koolitunni eest,“ ütles Kehra gümnaasiumi õpilane Joonas Tanne.

Kehra koolis riigikaitse­õpet ei ole. See aine on vabatahtlik – kui on vähemalt viis soovijat, peab kool selle organiseerima. Kehra koolijuhi Urve Rannaääre küsimusele, kas riigikaitse peaks kuuluma kohustusliku ainena kooli­programmi, vastas Jaak Aaviksoo, et tema arvates ei peaks.

Kooli aulas umbes tund aega vanema astme õpilaste ees esinenud kaitseminister rääkis noortele Eesti riigikaitse üles­ehitusest ning kuidas see töötab rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil. Ta selgitas, miks on vaja arendada välissuhteid teiste riikidega, miks on Eesti jaoks oluline kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Posted on

Lähme valima!

Kaarel Aruste
Sõnumitooja 03.06.2009

Eelmistel europarlamendi valimistel mina ei käinud. Ei olnud Eesti ju sellel ajal veel ametlikult Euroopa Liidu liige ja ega ma sellest liidust ka midagi arvanud. Olen veendunud euroskeptik. Mind ei vii vaimustusse suured eurorahad, sest olen neid püüdnud võrrelda Euroopa Liidust Eestisse imporditud kaubast saadud kasumiga, mis paneb asja hoopis teises valguses paistma.

Seekord aga lähen kindlasti valima ja kutsun valimiskastide juurde ka kõiki teisi euro- ja muid skeptikuid ning muidu käegalööjaid. Kas olen oma veendumusi muutnud? Sugugi mitte! Kas arvan ja loodan Eestile kuuest saadikukohast suurt tulu? Ei! Vaevalt, et meie 6 saadikut  suudavad üle 700 europarlamendi liikme hulgas Eestile midagi olulist korda saata.  

Arvan hoopis — kui meie eurosaadikutel ei õnnestu teha midagi meie maale väga kasulikku, siis palju halba saab üks eurosaadik sellele riigile, kus ta valitud on, korda saata küll. Tuntud tõde – lõhkuda on kerge, midagi ilusat ja vajalikku korda saata aga raske – kehtib ühtviisi nii kohalikul tasandil, kui ka kogu meie riigis. Kui eestimeelsete osakaal nendel valimistel on väike, siis pääseb europarlamenti ka küllaltki väikese häältearvuga. Seega on oht, et ka internatsid ja nendesugused võivad kergesti europarlamenti oma esindaja saada.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.