Category: Ajakirjandus

Mari Tamm
Sõnumitooja 14.07.2010

ANNE ORUAAS Kehrast on lõpukirjandeid hinnanud üle 10 aasta.

Anne Oruaas on olnud 30 aastat eesti keele ja kirjanduse ning 15 aastat meedia õpetaja. Kaks aastat tagasi lahkus ta Kehra gümnaasiumist, et pühenduda MTÜ Kehra Raudteejaam tegevusele, kuid on vajadusel koolis abis käinud. Praegu töötab ta poole kohaga Tallinna Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana.

„Nüüd saan vaba ajaga muud teha, mitte vihikuid parandada,“ sõnas Anne Oruaas. Kuigi ta koolis enam ei õpeta,  parandab kirjandeid edasi.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. juulil 2010.

Sõnumitooja 06.01.2010

Pühapäeval, 3. jaanuaril tähistati Kehra jaamahoone juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Vabadussõja tähtsusest Eesti ajaloos kõnelesid Kehra koguduse pastor Eenok Palm ja Anija vallavanem Tiit Tammaru. Jaamahoonel oleva mälestustahvli juurde asetasid pärjad kaitseliitlased Toomas Treiman ja Jüri Julisen, Anija Muinsuskaitseseltsi esimees Urve Siil ning Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

Kadri Põlendik
Sõnumitooja 06.01.2010

Anija Muinsuskaitse Seltsi asutaja MILVI SCHMEIDT on kodukandi ajaloo uurimisega tegelenud aastaid.

Viimased 13 aastat on Kehra jaamahoonel tahvel, mis meenutab, et Vabadussõja ajal sunniti sealt punaväed taganema. Kehra lähistel toimus 1919. aastal otsustav murdelahing, mis ei lasknud kommunistidel vallutada raudteejaama. Sellest ei oleks paljudel noorematel ehk aimugi, kui poleks Milvi Schmeidti, kellel tuli idee paigutada jaamahoonele mälestustahvel. Ta ise jääb tahvlist rääkides tagasihoidlikuks: „Üksi ei teinud mitte midagi.“ 

Idee panna Vabadussõja murdelahingute meenutamiseks mälestusplaat tekkis Milvi Schmeidtil juba ajalooõpetajana töötades. Sellest rääkima hakata sai ta alles aastakümneid hiljem, kui taassündis Eesti Vabariik. 

„Tegin oma mõtte teatavaks Ants Miidlale. Tema oli kohe nõus abistama ning tahtis kiiresti hakata asja ajama. Mina aga leidsin, et peaks ootama kuni Eesti riik stabiliseerub. Oli teateid, et mõnes kohas mälestusmärke rikuti,“ meenutab ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.