Vabadussõja murdelahingute püsinäitus
Näitus valmis muuseumi avamiseks 2018. aasta veebruaris ja tutvustab 1919. aasta algul Anija ja Kuusalu valla maadel juhtunud sõjasündmusi, mida hiljem hakati nimetama murdelahinguteks. Näitus valmis MTÜ Kehra Raudteejaam liikmete ühistööna, kujundas Moonika Maidre, teostust toetasid Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Kultuuriministeerium Riigikogu lisavahenditest.
Kehra jaamas asusid aastavahetusel 1918–1919 nii 1. diviisi kui ka Viru rinde staap. 1. diviisi ülemaks oli tollal kindralmajor Aleksander Tõnisson (1875–1941), kelle vahakuju valmis püsinäituse jaoks 2020. aastal. Vahakuju autorid on eesti kunstnikud Ene ja Andres Mänd, munder valmis Saaremaa Sõjavara Seltsi abiga.
Seintel olevates tekstides on infot Vabadussõja kohta üldiselt ja iga murdelahingu kohta eraldi. Need on 3.– 6. jaanuarini peetud Valkla, Priske, Kehra (Mustjõe), Vetla, Voose ja Ardu lahingud. Kunstnik Moonika Maidre kujundatud kaart annab sõjasündmustest ka piltliku ülevaate. Soomusrongi aitab külastajale arusaadavamaks teha kuulipilduja vaguni makett. Kuidas sõjamehed Vabadussõja algul välja nägid, saab näha ühe mannekeeni abil.
Näitusel on 3 kunstiteost: Johan Laidoneri kipsbüst, Seaküla Simsoni valmistatud sõduri bareljeef ja Olev Soansi kultuurilooline kaart „Eesti Vabadussõda“. Lisaks hulgaliselt Vabadussõja-teemalist kirjandust ja 1920.–1930. aastatest pärit ajakirju.
Kehra ajaloo püsinäitus
Kehra ajaloo püsinäitus valmis 2021. aastal LEADER-toetuse abil. Näituse koostasid MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed ühistööna. Kujundas Moonika Maidre. Näitust võib pidada ka kogukonna ühiseks loominguks, sest kõik esemed, fotod, maalid jne on saadud kogukonna liikmete käest. Samuti on aidanud nad näitust üles panna. Näitus täieneb aeg-ajalt uute esemetega.
Püsinäituse ruumis on kesksel kohal puidust makett, mis näitab Kehra paiknemist Jägala jõe kallastel ajaloolisest Kehra külast kuni Kaunissaare veehoidlani. Eksponeeritud esemed on ehtsad ja kõik kuidagi Kehraga seotud – siin valmistatud, kasutatud, kellelegi kingitud, annetatud jne. Erandiks on viikingiaegse aardeleiu koopia. Kehra aarde koopia valmistas kunstnik Jaana Ratas. Seintel olevad tekstid on paigutatud lehitsetava raamatuna. Ekspositsioon on jagatud temaatiliselt alates viikingiaegsest aardeleiust kuni tänapäevas Kehra tselluloosi- ja paberivabriku ning teiste ettevõtete toodanguni.
Interaktiivses pildialbumis, mida igaüks ise lehitseda saab, on ligi 700 fotot Kehra elust ja inimestest.
Seintel olevad maalid on kohalike harrastuskunstnike tööd ja kujutavad Kehra vaateid, ka hävinud hooneid või muutunud paiku. Osa museaalidest on ka sahtlites peidus, neid saab näha giidituuride ajal.
