Harju Elu 27.01.2017
Praeguse Harju maakonna piirides (v.a. Tallinn) on veidi vähem kui 150 aasta jooksul olnud poolsada raudteejaama või -peatust. Kõige vanemad ehitati koos Paldiski-Tallinna-Tosno raudteega aastatel 1869-1870, viimased peatused avati alles eelmisel kümnendil. Mis on tänaseks suurematest ja väiksematest jaamadest saanud, seda Harju Elu uuriski.
Kehra sai tänaseni püsti oleva kivivaksali aastal 1876 (analoogid Lehtses, Kohtlas ja Auveres). 1990ndatel tühjaks jäänud Kehra jaam soovitakse hoone taas elule äratada. Paikkonna ja Vabadussõja muuseumi hing on 2008. aastal asutatud MTÜ Kehra Raudteejaam. Kümnendi alguses alustati ka ehitustöid, kuid need jäid rahapuudusel pooleli. Eelmise aasta mais kirjutati PRIAle rahataotlus. 26. augustil saadi PRIAlt jah-sõna, et eraldatakse 80 000 eurot.
Milline on seis praegu? “Jaama remont edeneb visalt, aga siiski. Lasime projekti asjatundjatel üle vaadata, sest kui poolik ehitus läheb riigihankesse, siis võib tulla äraarvamatuid asju. Praegu tehakse projekti täiendusi (elekter, ventilatsioon), ja kui need on loodetavasti veel selle kuu lõpuks valmis, siis saab riigihanke välja kuulutada,” vastab MTÜ üks eestvedaja Anne Oruaas. Edasi valitakse pakkujate seast ehitaja ja siis läheb tööks lahti. “Tegime ka otsuse, et lükkame ehituse soojema aja peale, sest talvel külmaga jääb kvaliteet kehvemaks. Suvel palju mõnusam ja läheb kiiremini,” lisab Oruaas.
Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 27. jaanuaril 2017.