Anne Oruaas
Sõnumitooja 26.10.2016
Nimi on tähtis ehk nagu vanad roomlased ütlesid – nomen est omen – nimi on märk. Tänapäeval on olulised kaubamärgid, brändid. Need maksavad. Ja mida tuntum märk, seda kallim ja ihaldatum toode. Niisamuti on ka kohtadega – mida tuntum, seda rahvarohkem.
Peaaegu niisama sageli, kui on vaja kellelegi võõrale öelda oma nime, tuleb selgitada ka elukohta. Olen aeg-ajalt proovinud Tallinna teenindajate geograafiateadmisi ja teatanud, et elan Anija vallas. Tavaliselt lõpeb see nime ülekordamise ja tähthaaval etteütlemisega. Aastakümneid on üle Eesti tuntud kirjandusõpetajate lood selle kohta, et õpilane kirjutanud kontrolltöös Vilde romaanist „Kui hani ja mehed Tallinnas käisid“. Pärit ikka elust enesest.
Vilde on Anija nime kuulsaks kirjutanud? Jah, aga kuidas. Kui võtta romaan „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ kätte ja natuke lehitseda, siis kahe esimese peatüki tegevuskoht on Põhja-Harjumaa X mõis. Neljanda peatüki alguses tuleb peategelane Mait Luts oma võidukalt teekonnalt bioloogilise isa, Läänemaa R mõisa parunihärra juurest, kõnnib üle Juuru ja Kose Harju-Jaani kihelkonna X mõisa, kus ta kodu on. Ja läheb siis kohe ära Tallinna, kus jätkub romaani tegevus lõpuni.
Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 26. oktoobril 2016.