Vabadussõda

1918-1920 toimunud Eesti Vabadussõjas võideldi kätte Eesti Vabariigi tegelik iseseisvus. Kuigi eestlaste oma riik – Eesti Vabariik – kuulutati välja 24. jaanuaril 1918, ei tunnustanud seda sel ajal mitte keegi. Eesti oli tollal sõjatandriks Venemaale ja Saksamaale, kel mõlemal olid omad huvid, mis siinse põlisrahva soovidega ei arvestanud. Iseseisvus kuulutatigi välja saatuse poolt kätte mängitud sobival hetkel, mil Vene väed olid Tallinnast taganenud, Saksa väed polnud sinna aga veel jõudnud.

 

Kui Saksamaal puhkes novembris 1918 revolutsioon, pidid Saksa väed lahkuma. Nende kannul tungisid Eestisse end bolševikeks ehk kommunistideks nimetanud Vene punaste väed, mis tähendas Eesti Vabadussõja algust. Punaste eesmärgiks oli luua utopistlikele ideedele põhinev suur kommunistlik maailmariik, mille aated olid sõnades küll ilusad, kuid mis praktikas tähendas räige terrori sisseviimist ning väga paljude süütute inimeste tapmist. Kiiruga kodumaa kaitseks moodustatud Eesti rahvavägi esialgu taganes, loovutades punastele üle poole Eesti aladest ja jõudes Tallinnast 40 kilomeetri kaugusele. Edasi tungivate punaste järgmine eesmärk oli Kehra jaam, kus toona asus vastupanu organiseeriva Eesti rahvaväe 1. diviisi staap. Sealt oleks pealinna Tallinna saanud liikuda juba avamaastikul.

 

4. jaanuaril 1919 toimus Kehra jaamast neli kilomeetrit ida pool väikesel metsalagendikul aga ime – eestlaste soomusrong nr 1 lõi edasi tungivad punased taganema. Koos ülejäänud kolme murdelahinguga (Valklas, Soodla lähedal Priskel ja Vetlas) sai siit salguse eestlaste edu:  sissetungijad õnnestus mõne nädalaga piiride taha lüüa. Veelgi hiljem, 1920. aastal õnnestus seetõttu Tartu rahuga Eesti iseseisvus kinnistada ka õiguslikult. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures toimunud Kehra lahingul on ülejäänud murdelahingute seas aga olulisim koht, sest siin kasutati soomusrongi, millest sai Vabadussõja üks tõhusamaid ja olulisemaid relvi.

.

Kehra lahingule saabki olema pühendatud meie muuseum, mille me ajaloolises Kehra raudteejaama hoones loodetavasti mõne aasta pärast avame. Täpselt samades ruumides, kus 1919. aasta jaanuari algul juhiti meie vastupealetungi.

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876