Kehra muuseum – MTÜ Kehra Raudteejaam

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 14.12.2011

Keilas pühapäeval, 11. detsembril avatud näitus on koostatud Anija valla elanike abiga.

„Sellest sain üsna varakult aru, et ei ole võimalik panna kogu Kehra tehase ajalugu kokku üheks näituseks. Seetõttu valisin eredamad hetked, mis mulle endale tundusid huvitavamad,“ lausus näituse koostanud Harjumaa Muuseumi teadur Liisi Taimre.

Ta tänas muuseumi aukirjadega Ants Miidlat, Maaja Naruskit, Olaf Schmeidti.

Näituse esimesed väljapanekud on seotud tehase avamisega 25. augustil 1938 – suur pilt president  Konstantin Pätsist, kelle nupulevajutus pani tehase tööle. Liisi Taimre kinnitas, et Kehra tehase avamine oli tõeline suursündmus ja rahvuslik uhkus ning juba järgmisel päeval ilmus sellest kõikides suuremates ajalehtedes esiküljelugu. Näitusel on neist mitmeid pealkirju ja tsitaate.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. detsembril 2011.

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 14.12.2011

Kehra gümnaasiumi õpetaja ANNE TANNE on tänavu valitud ka Harjumaa Aasta Õpetajaks.

Anija Lions-klubi kuulutas tänavuse Aasta Inimese välja laupäeval, 10. detsembril Anija mõisas klubi jõuluõhtul, plaatpillideansambel Xilofono kontserdi ajal. 
Lions-klubi president Enn Pung rääkis, et Aasta Inimese valimise idee pakkus Anija valla lõvidele aastaid tagasi ristiklubi LC Hallstahammar Rootsist. Aasta Inimeseks nimetatakse isik, kes on teinud midagi silmapaistvat ja märkimisväärset oma kodukoha heaks. Tänavu nimetati Aasta Inimene 17. korda.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. detsembril 2011.

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 19.10.2011

Kehra teine ajalookonverents toimus 8. oktoobril Anija valla kultuurikeskuses.

MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud konverents „Anija valla hiilgeaeg. Jõelähtme-Jäga­la keskjooksu asustuspiirkond nooremal rauaajal” ei olnud selle ühe korraldaja, MTÜ asutajaliikme, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteaduri Priit Raudkivi hinnangul juhuslik ega kunstlik Anija valla ajaloolise tähtsuse upitamine. 

„Kes on vaadanud vanu kaarte, kus Kehra ja selle ümbrus peal, sellele võib jääda mulje, et elujälg oli siin üsna õhuke – üksikud mõisasüdamed, väikesed külad, harvad talud. Kellel on olnud tõsisem huvi oma juurte vastu, teab, et ka parima tahtmise juures pole võimalik suguvõsa juuri otsida rootsi ajast kaugemalt. Nii tekib illusioon, et enne neid, kelle kohta on säilinud kirjalik jälg, ei ole siinmail elu olnudki. Tegelikult on Kehra ümbrus paksult esivanemate jalajälgi täis, need tuleb üles otsida ja kõnelema panna,“ jutustas ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 19. oktoobril 2011.