Keh­ra Raud­tee­jaa­ma 9. aja­loo­kon­ve­rents oli pü­hen­da­tud Va­ba­dus­sõ­ja­le

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 09.01.2019

Lau­päe­val, 5. jaa­nua­ril MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam aja­loo­kon­ve­rent­sil „Tun­tud ja tund­ma­tu Va­ba­dus­sõ­da“. rää­gi­ti pea­mi­selt sõ­ja­ga seo­tud vä­hem­kõ­nel­dud tee­ma­del – eluo­lust, ars­tia­bist, ho­bus­te sõt­ta kaa­sa­mi­sest, sõ­ja­te­ge­vu­sest ran­ni­kul.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­ja Priit Raud­ki­vi mär­kis, et kui­gi mi­tu uu­ri­jat on pi­da­nud Ees­ti Va­ba­dus­sõ­da Ve­ne ko­du­sõ­ja osaks, on Va­ba­dus­sõ­da eest­las­te jaoks vä­ga olu­li­ne, sel­le­ga kin­nis­ta­ti meie riik­lik ja rah­vus­lik iden­ti­teet. Ka Tar­tu Üli­koo­li dot­sent Ago Pa­jur ni­me­tas Va­ba­dus­sõ­da Ees­ti aja­loo kõi­ge he­roi­li­se­maks aja­jär­guks – see on ai­nu­ke sõ­da, kus meie esi­va­ne­mad osa­le­sid oma lip­pu­de all oma rii­gi kait­seks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 9. jaanuaril 2019.

Soo­mus­ron­gi Wa­ba­dus ava­mi­sel osa­les Keh­ras kait­se­mi­nis­ter ja Aeg­vii­dus pre­si­dent

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 09.01.2019

Soo­mus­ron­gid on Va­ba­dus­sõ­ja üks ka­hest võim­sast süm­bo­list, mär­kis kait­se­mi­nis­ter JÜ­RI LUIK Keh­ras soo­mus­ron­gi num­ber 7 ava­mi­sel.

Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val, 4. jaa­nua­ril ava­ti Keh­ra raud­tee­jaa­mas soo­mus­rong Wa­ba­dus, mis sõi­tis pü­ha­päe­va, 6. jaa­nua­ri lõu­naks näi­dis­la­hin­gus­se La­hin­gu­väl­ja­le ning sealt eda­si Aeg­vii­tu, kus oli ava­tud tei­si­päe­va, 8. jaa­nua­ri õh­tu­ni. Wa­ba­dus sõi­dab möö­da 100 aas­ta ta­gust la­hin­gu­teed, järg­mi­sed pea­tu­sed on Ta­pal, Jõ­ge­val, Kaa­re­pe­res, Tar­tus, El­vas, Pu­kas, San­gas­tes ning jaa­nua­ri lõ­puks jõuab soo­mus­rong Val­ka. Pä­rast se­da sõi­dab aas­ta jook­sul möö­da Ees­ti kõi­ki raud­teid.

Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas osa­le­sid 6 laia­rööp­me­list ja 5 kit­sa­rööp­me­list soo­mus­ron­gi. Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi di­rek­to­ri Hel­lar Lill üt­les, et taas­ta­tud soo­mus­rong ni­me­ta­ti numb­ri­ga 7, ku­na po­le ot­se­selt ühe­gi too­na­se ron­gi koo­pia, küll aga si­sal­dab Ta­pa ve­du­ri­de­poos val­mi­nud rong sa­mu olu­li­se­maid ele­men­te, na­gu oli 100 aas­ta ta­ga­si soo­mus­ron­gi­del.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 9. jaanuaril 2019.

Vabadussõja algus: puudus kõigest ning suur kaitsetahe

Allar Viivik
Harju Elu 07.01.2019

Saja aasta möödumist vabadussõja murdelahingutest tähistati Anija vallas 5.-6. jaanuarini. Kohal oli soomusrong, peeti ajalookonverentsi, süüdati võidutuli ning president Kersti Kaljulaid avas taastatud mälestussamba.

Kahepäevase murdelahingute tähistamise avas laupäevane ajalookonverents Kehra jaamahoones. Tartu ülikooli teadur Ago Pajur ütles esimese ettekandjana, et saja aastaga on hinnangud vabadussõjale kõikunud seinast seina. Seda alates asjalikust tunnustusest ja austusest kuni küsimuseni: ehk oli sõda väljamõeldis.

“Täiesti kindel on aga see, et sõda hõlmas suure ala – Ida-Harjumaalt kuni Peterburini ning lõunast Riiani. Eesti riigi eest langes peaaegu 6000 inimest. Kokku osales rindetegevuses või tagalas üheksa protsenti toonasest riigi rahvastikust,” ütles Pajur.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 7. jaanuaril 2019.

Kevadpühade postkaartide näitus Marti Sepmanni erakogust märtsis 2018