Kehra ja Anija ümbruse ajaloost

Inimasustus on Kehra ja Anija ümbruses arvatavasti mitu tuhat aastat vana. Nooremal raua-ajal ehk viikingiajal (9.-13. sajandil) kuulus sealne ala suure Rävala muinaskihelkonna idaserva, vastu suuri Kõrvemaa metsa-alasid. Mitmed maapõueleiud lubavad oletada, et Kehra küla oli olemas juba tuhat aastat tagasi. Kehrat läbis tollal oletatavalt Tallinnast Virumaale ja Järvamaa põhjaossa suundunud tähtis talitee. 1219.- 1220. aastate seisu kajastava Taani Hindamisraamatu kohaselt olid olemas Kehra, Kihmla, Parila, Anija, Aavere, Sambumäe, Soodla, Pirsu ja Kõlu külad; neist kaks viimast asusid vastavalt hilisema Lilli karjamõisa ja veskikoha läheduses.

 

Keskaeg lisas küladele mõisad. Taani ajal, 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul, rajati Kaunissaarde Tallinna piiskopi majandusmõis, millele veidi hiljem järgnes teine piiskopimõis Kivilool. Juba orduajal, 14. sajandi lõpul, rajati Anijale suur vasalli- ehk läänimõis, mis jäi ümbruskonna suurimaks mõisaks kuni 20. sajandini. Kehras, külast kilomeetri jagu ülesvoolu hilisema mõisa asukohas, asus tollal vesiveski. Väikeste kivilinnustena olid tollal välja ehitatud Kiviloo ja oletatavalt ka Anija ja Kaunissaare mõisad. Talvine liiklus Tallinnast Rakverre käis keskajal oletatavalt Kehra asemel üle Kaunissaare. 14. sajandil moodustati ka iseseisev Harju-Jaani kihelkond, mille idapoolse osa Kehra ja Anija ümbrus moodustasid.

 

Orduaja lõpp ja suur sõdadeperiood 1580. kuni 1620. aastateni piirkonda suuri muutusi ei toonud. Sama võib öelda Põhjasõja kohta, mis hävitas taas suure osa  rahvastikust, kuid mõne aastakümnega see taastus. Rootsi ajal, 1630. aasta paiku asutati varasema veskikoha juurde Kehra mõis, mis oli teiste mõisatega võrreldes võrdlemisi väike. 1856 asutati varasema küla kohale ka väike Paasiku mõis.

 

Kehra arengule pani aluse 1870 avatud Tallinna–Peterburi raudtee, mis viidi  Kehra küla ja mõisa vahelt läbi. Raudtee ja raudteejaama rajamise järel arenes Kehra esialgu suvituskohana (kaunid jõeäärsed alad), kuid Eesti Vabariigi ajal, aastatel 1936-1938 rajati Kehrasse moodne tselluloositehas. Asukoha valiku põhjuseks sai nii jõe kui ka raudtee üheaegne olemasolu. Siit sai alguse Kehra areng algul väikese töölisasulana, alates 1945. aastast aga alevina ning pärast 1993. aastat linnana.

 

Anija vald arenes omasoodu. Nagu teisedki vallad, tekkis ta 19. sajandil mõisavallana, millega järgnevatel aastakümnetel liideti naabruses asunud mõisavallad. Valla algne keskus asus Soodlas, kuid hiljem, mil Kehra oli arenenud juba piirkonna keskuseks, toodi ta Kehrasse. Tollal liideti vallaga ka  Kose kihelkonda kuulunud Alavere ümbruse alad.

 

Sõjajärgsel ajal arenes Kehra jõudsalt. Suur osa sellest arengust langes tehase ja tehase töötajate elamute arvele. Täiesti uue elamurajoonina tekkis Uusasula, samuti kerkis mitmeid eramute piirkondi. Kehra kool, millele 1939 oli uus hoone püstitatud, muudeti 1945 keskkooliks. Kuna sõjaeelne hoone jäi tollal kitsaks, valmis 1961 uus koolimaja. Mõlemad hooned on kasutusel tänini.  Hiljem, 1970.-1980. aastatel, lisandus Kehra lõunaossa veel üks elamurajoon, mille püstitas sovhoos (sõjaeelse riigimõisa järglane), kuid mis halduslikult ei kuulunud Kehrale, vaid paiknes Anija külanõukogus.

 

2002. aastal Anija vald ja Kehra linn ühinesid ning Kehra sai vallasiseseks linnaks, jäädes ühtlasi ka valla keskuseks. Vallas elab hetkel veidi üle kuue tuhande elaniku, neist umbes pool Kehra linnas.

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876