Ülle Tamm
Sõnumitooja 06.10.2010
Teadlaste Ööl avalikustati paar kuud tagasi leitud hõbemüntide aarde päritolu – see oli Raasiku lähedal Anija valla territooriumil.
Septembri alguses kirjutasid ajalehed ja
rääkisid raadiod ning telekanalid, kuidas augustis avastati Harjumaalt ühelt
endiselt kolhoosipõllult 11. sajandist ehk viikingite ajast hõbeaare, mis on
nüüd Eestis suurim sellest ajastust pärinev mündileid. Täpsemast asukohast siis
ei kõneldud, et hoida ära huviliste tungi põllule ning võimaldada arheoloogidel
segamatult piirkond läbi uurida.
Kokku saadi 1325 münti, üks hõbekang, kuus helmest ja ühe ehte fragment. Aare
kaalub 1,5 kilogrammi. Leid võeti arvele Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus
Raasiku aardena.
Selle avastas mees, kes kuulub Eesti Detektoristide Foorumisse. Ta ei soovi oma
nime avalikustada. Detektorist leidis aarde metalliotsijaga. Sealtsamast
lähedalt avastasid arheoloogid uuringute käigus ka kaks muinasaegset kalmekohta
ning raud- ja pronksesemeid. Kalmed on praeguseks märgistatud.
Raasiku aaret esitleti 24. septembril Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis
Teadlaste Öö ettevõtmiste raames. Seal osalesid ka hõbemüntide kogu leiukoha,
kunagise kolhoosipõllu omanik Ago Pärnamäe koos abikaasa Enega, Anija valla
kodu-uurijad, endine maakorraldaja ja agronoom Ants Miidla ning MTÜ Kehra
Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas.
Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. oktoobril 2010.