Pühapäeval alustati Kehras vanavanemate päeva traditsiooni

Tene Hook
Sõnumitooja 15.09.2010

„Minu lapselaps toob mulle ka õnne. Lisaväärtusega lausa: nimelt kalaõnne. „Vanaisa, kas sa kalale ka lähed?“ uurib lapselaps minult ikka, ja kui ta mind nõnda kalale saadab, saan ma alati kala. Täna hommikul sain ka ja see ei ole mingi kalamehejutt,“ pani vallavanem kultuurimaja pungil rahvast täis saali naeru pugistama.

Eestis tähistati möödunud pühapäeval esimest korda vanavanemate päeva ning Kehras peeti sel puhul maha mitmekesine ürituste programm, kus vaatamist, kuulamist ja tegutsemist pakuti kogu perele.

Peo korraldas Anija valla kultuurikeskus koostöös Harju maavalitsusega, Kehra valiti esimese vanavanemate päeva toimumiskohaks tänu siinsele elavale kultuurielule ja väga toimivale meeskonnale, kes suudab sellist üritust teha, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. septembril 2010.

Eesti Vabadussõja murdelahingud Anija vallas 2

Ants Miidla
Sõnumitooja 11.08.2010

Kehra lahing
Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus.

Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht oli Arudevahe talu heinamaa, mille vasakul küljel asus hõre mets ja lepavõsa. Võsast tulid lahingukorras punaväelased, et liikuda Kehra poole. Nad sattusid aga soomusrongi 40mehelise dessantsalga kuulipildujatule alla. Punased jooksid tagasi ja hajusid metsadesse, taganedes Aegviidu poole. Langenud 21 punaväelast maeti hiljem metsa serva ühishauda.

Kapten Anton Irve võidukast vasturünnakust anti teada kogu rindele ning see tõstis tunduvalt meie sõdurite meeleolu ja võitlusmoraali.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 11. augustil 2010.

Kuidas parandatakse küpsuskirjandeid

Mari Tamm
Sõnumitooja 14.07.2010

ANNE ORUAAS Kehrast on lõpukirjandeid hinnanud üle 10 aasta.

Anne Oruaas on olnud 30 aastat eesti keele ja kirjanduse ning 15 aastat meedia õpetaja. Kaks aastat tagasi lahkus ta Kehra gümnaasiumist, et pühenduda MTÜ Kehra Raudteejaam tegevusele, kuid on vajadusel koolis abis käinud. Praegu töötab ta poole kohaga Tallinna Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana.

„Nüüd saan vaba ajaga muud teha, mitte vihikuid parandada,“ sõnas Anne Oruaas. Kuigi ta koolis enam ei õpeta,  parandab kirjandeid edasi.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. juulil 2010.