Pühapäeval alustati Kehras vanavanemate päeva traditsiooni

Tene Hook
Sõnumitooja 15.09.2010

„Minu lapselaps toob mulle ka õnne. Lisaväärtusega lausa: nimelt kalaõnne. „Vanaisa, kas sa kalale ka lähed?“ uurib lapselaps minult ikka, ja kui ta mind nõnda kalale saadab, saan ma alati kala. Täna hommikul sain ka ja see ei ole mingi kalamehejutt,“ pani vallavanem kultuurimaja pungil rahvast täis saali naeru pugistama.

Eestis tähistati möödunud pühapäeval esimest korda vanavanemate päeva ning Kehras peeti sel puhul maha mitmekesine ürituste programm, kus vaatamist, kuulamist ja tegutsemist pakuti kogu perele.

Peo korraldas Anija valla kultuurikeskus koostöös Harju maavalitsusega, Kehra valiti esimese vanavanemate päeva toimumiskohaks tänu siinsele elavale kultuurielule ja väga toimivale meeskonnale, kes suudab sellist üritust teha, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. septembril 2010.

Eesti Vabadussõja murdelahingud Anija vallas 2

Ants Miidla
Sõnumitooja 11.08.2010

Kehra lahing
Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus.

Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht oli Arudevahe talu heinamaa, mille vasakul küljel asus hõre mets ja lepavõsa. Võsast tulid lahingukorras punaväelased, et liikuda Kehra poole. Nad sattusid aga soomusrongi 40mehelise dessantsalga kuulipildujatule alla. Punased jooksid tagasi ja hajusid metsadesse, taganedes Aegviidu poole. Langenud 21 punaväelast maeti hiljem metsa serva ühishauda.

Kapten Anton Irve võidukast vasturünnakust anti teada kogu rindele ning see tõstis tunduvalt meie sõdurite meeleolu ja võitlusmoraali.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 11. augustil 2010.

Kuidas parandatakse küpsuskirjandeid

Mari Tamm
Sõnumitooja 14.07.2010

ANNE ORUAAS Kehrast on lõpukirjandeid hinnanud üle 10 aasta.

Anne Oruaas on olnud 30 aastat eesti keele ja kirjanduse ning 15 aastat meedia õpetaja. Kaks aastat tagasi lahkus ta Kehra gümnaasiumist, et pühenduda MTÜ Kehra Raudteejaam tegevusele, kuid on vajadusel koolis abis käinud. Praegu töötab ta poole kohaga Tallinna Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana.

„Nüüd saan vaba ajaga muud teha, mitte vihikuid parandada,“ sõnas Anne Oruaas. Kuigi ta koolis enam ei õpeta,  parandab kirjandeid edasi.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. juulil 2010.

Kehras mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Sõnumitooja 06.01.2010

Pühapäeval, 3. jaanuaril tähistati Kehra jaamahoone juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Vabadussõja tähtsusest Eesti ajaloos kõnelesid Kehra koguduse pastor Eenok Palm ja Anija vallavanem Tiit Tammaru. Jaamahoonel oleva mälestustahvli juurde asetasid pärjad kaitseliitlased Toomas Treiman ja Jüri Julisen, Anija Muinsuskaitseseltsi esimees Urve Siil ning Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

MILVI SCHMEIDT Kehrast rõõmustab vaba Eesti üle

Kadri Põlendik
Sõnumitooja 06.01.2010

Anija Muinsuskaitse Seltsi asutaja MILVI SCHMEIDT on kodukandi ajaloo uurimisega tegelenud aastaid.

Viimased 13 aastat on Kehra jaamahoonel tahvel, mis meenutab, et Vabadussõja ajal sunniti sealt punaväed taganema. Kehra lähistel toimus 1919. aastal otsustav murdelahing, mis ei lasknud kommunistidel vallutada raudteejaama. Sellest ei oleks paljudel noorematel ehk aimugi, kui poleks Milvi Schmeidti, kellel tuli idee paigutada jaamahoonele mälestustahvel. Ta ise jääb tahvlist rääkides tagasihoidlikuks: „Üksi ei teinud mitte midagi.“ 

Idee panna Vabadussõja murdelahingute meenutamiseks mälestusplaat tekkis Milvi Schmeidtil juba ajalooõpetajana töötades. Sellest rääkima hakata sai ta alles aastakümneid hiljem, kui taassündis Eesti Vabariik. 

„Tegin oma mõtte teatavaks Ants Miidlale. Tema oli kohe nõus abistama ning tahtis kiiresti hakata asja ajama. Mina aga leidsin, et peaks ootama kuni Eesti riik stabiliseerub. Oli teateid, et mõnes kohas mälestusmärke rikuti,“ meenutab ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

Kaitseminister külastas Anija ja Raasiku valda

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 03.06.2009

Teisipäeval, 26. mail käis Kehras ja Arukülas kaitseminister JAAK AAVIKSOO.

Minister pidas Kehra gümnaasiumi õpilastele loengu, tutvus Jägala sõjaväelinnakuga ning kohtus Anija ja Raasiku vallavalitsuse töötajatega.

Kehra gümnaasiumis loeng riigikaitsest
„Vahva, kui koolis käivad ka kõrgemad tegelased. Kaitseministriga kohtumine oli väga hariv, usun, et tema loeng oli meie jaoks rohkem kui ühe koolitunni eest,“ ütles Kehra gümnaasiumi õpilane Joonas Tanne.

Kehra koolis riigikaitse­õpet ei ole. See aine on vabatahtlik – kui on vähemalt viis soovijat, peab kool selle organiseerima. Kehra koolijuhi Urve Rannaääre küsimusele, kas riigikaitse peaks kuuluma kohustusliku ainena kooli­programmi, vastas Jaak Aaviksoo, et tema arvates ei peaks.

Kooli aulas umbes tund aega vanema astme õpilaste ees esinenud kaitseminister rääkis noortele Eesti riigikaitse üles­ehitusest ning kuidas see töötab rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil. Ta selgitas, miks on vaja arendada välissuhteid teiste riikidega, miks on Eesti jaoks oluline kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Lähme valima!

Kaarel Aruste
Sõnumitooja 03.06.2009

Eelmistel europarlamendi valimistel mina ei käinud. Ei olnud Eesti ju sellel ajal veel ametlikult Euroopa Liidu liige ja ega ma sellest liidust ka midagi arvanud. Olen veendunud euroskeptik. Mind ei vii vaimustusse suured eurorahad, sest olen neid püüdnud võrrelda Euroopa Liidust Eestisse imporditud kaubast saadud kasumiga, mis paneb asja hoopis teises valguses paistma.

Seekord aga lähen kindlasti valima ja kutsun valimiskastide juurde ka kõiki teisi euro- ja muid skeptikuid ning muidu käegalööjaid. Kas olen oma veendumusi muutnud? Sugugi mitte! Kas arvan ja loodan Eestile kuuest saadikukohast suurt tulu? Ei! Vaevalt, et meie 6 saadikut  suudavad üle 700 europarlamendi liikme hulgas Eestile midagi olulist korda saata.  

Arvan hoopis — kui meie eurosaadikutel ei õnnestu teha midagi meie maale väga kasulikku, siis palju halba saab üks eurosaadik sellele riigile, kus ta valitud on, korda saata küll. Tuntud tõde – lõhkuda on kerge, midagi ilusat ja vajalikku korda saata aga raske – kehtib ühtviisi nii kohalikul tasandil, kui ka kogu meie riigis. Kui eestimeelsete osakaal nendel valimistel on väike, siis pääseb europarlamenti ka küllaltki väikese häältearvuga. Seega on oht, et ka internatsid ja nendesugused võivad kergesti europarlamenti oma esindaja saada.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Näitus Kehra linna ajaloost ja tänapäevast

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 03.06.2009

Laupäeval, 30. mail raudteejaamas avatud näitust „Kehra enne ja nüüd“ käis vaatamas ligi 200 inimest.

Näituse korraldas MTÜ Kehra Raudteejaam. Seltsi juhatuse esimees Anne Oruaas ütles, et näituse idee tuli Anija Muinsuskaitse Seltsi liikmelt Urve Siililt.

Hommikust pärastlõunani avatud näitusel oli väljas ligi 60 pilti. Kõiki fotosid Kehra eri paigust oli kaks – üks esimese Eesti Vabariigi või nõuka-ajal pildistatud, teine äsja üles võetud. 

„See pole meie väljamõeldud nipp. Peeter Tooming käis 1970ndatel samamoodi ühe eesti-aegse fotograafi radadel ning pildistas samu kohti,“ rääkis Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Salumetsa külla kavandati Dvigateli 1000 suvilat

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 04.03.2009

Meenutab KAAREL ARUSTE Kehrast.

Kaarel Aruste töötab 1975. aastast metsapatoloogina Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Tema põhiülesanne on metsades olevate kahjustajate määramine, nende ulatuse hindamine ja soovituste andmine kahjustuste likvideerimiseks. 

Kui 1970ndail oli Eestis üle 200 metskonna, siis edaspidi on neid jäänud liitmiste tõttu järjest vähemaks. Anija valla territooriumil olid aastate eest Anija, Rooküla, osaliselt Jägala ning Vetla metskonnad, mis allusid Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajandile ja Aegviidu Metsamajandile. Kuni eelmise aasta lõpuni haldas Jõelähtme, osaliselt Anija, Saku, Viimsi, Rae, Kiili, Raasiku ja Kuusalu riigimetsi Anija metskond, sellest aastast on kogu Harjumaal vaid üks metskond.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. märtsil 2009.

Vikipalu peatusest sai Lahinguvälja

Sõnumitooja 04.03.2009

Anija vallavalitsus otsustas taastada Vikipalu rongipeatuse ajaloolise nime Lahinguvälja. Vastava ettepaneku tegid eelmisel aastal Evi ja Gustav Massakas. Vallavalitsus küsis ka teiste vallaelanike arvamust. Valla keskkonnaspetsialist Helle Palm kinnitas, et peaaegu kõik need olid nimemuutmist toetavad. Toetava kirja saatsid MTÜ Kehra Raudteejaam, kaks perekonda Vikipalust, mõned inimesed helistasid vallavalitsusse. Vallavalitsus saatis korralduse nimemuutuse kohta siseministeeriumile, maa-ametile, Eesti Raudteele ja Elektriraudteele. Palutakse seda aktsepteerida ning viia registris, rongipeatuse nimes ja sõiduplaanides sisse vastavad muudatused.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. märtsil 2009.