Kehra vaksalis lõpeb jõuluks remont

19.09.2017

 Allar Viivik
Harju Elu 01.09.2017

Pärast veidi rohkem kui viieaastast vaikust jätkub Kehra jaamahoone uuendamine. MTÜ Kehra Raudteejaam loodab, et ruumid saavad valmis jõuluks, sest 4. jaanuaril soovitakse samas meenutada Vabadussõja tähtsat murdelahingut.

Tööd Kehra raudteejaamas käivad kolmandat nädalat. Enne seda toimetasid ehitajad viimati hoones mais 2012. Pärast seda lõppes MTÜle Kehra Raudteejaam eraldatud summa ning edasiehitamiseks tuli leida uus rahastus. Tänavu see õnnestus ja tänu PRIA ning Anija valla toele ehitus jätkub.

Õnneks pole viis aastat tühjana seismist kivihoonele halvasti mõjunud. “Esimese etapiga valatud betoonpinnad on saanud korralikult kuivada. Midagi hullu ei ole juhtunud,” ütleb MTÜ Kehra Raudtejaam üks eestvedajaid Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 1. septembril 2017

 

Viieaas­ta­se va­hea­ja jä­rel jät­kub Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne

19.09.2017

 Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 21.08.2017

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam loo­dab jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi ava­da 4. jaa­nua­ril 2018.

Ra­ha­puu­du­sel viis aas­tat seis­nud ehi­tus­tööd Keh­ra jaa­ma­hoo­nes al­ga­sid taas paar nä­da­la ta­ga­si, 14. au­gus­til. Ehi­ta­vad OÜ Su­la­ne ja OÜ BauEst, kel­le pak­ku­mi­ne oli rii­gi­han­kes osa­le­nud ka­hest et­te­võt­test oda­vam – 235 823 eu­rot. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam taot­les hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­se tei­seks eta­piks Lea­der-prog­ram­mist mak­si­maal­se ehk 80 000 eu­rot, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu võt­tis li­gi pool­teist aas­tat ta­ga­si vas­tu ot­su­se ta­ga­da oma­o­sa­lu­se­na ku­ni 181 808 eu­rot.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 21. augustil 2017. 

Keh­ras esit­le­ti koo­li­mä­les­tus­te raa­ma­tut

19.09.2017

 Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 09.08.2017

Keh­ra raa­ma­tu­ko­gus tut­vus­ta­sid raa­ma­tut „Hüd­ra vii­ma­sed poi­sid“ koos­ta­jad ja väl­jaand­jad.

Raa­mat „Hüd­ra vii­ma­sed poi­sid. Ani­ja vald ja Tal­lin­na Reaal­kool“ koos­neb Tal­lin­na 2. kesk­koo­li 1955. aas­ta lõ­pe­ta­ja­te mä­les­tus­test ning koo­li seos­test Ani­ja val­la­ga. Oma ku­na­gi­se­le klas­si­ju­ha­ta­ja­le Lin­da Vis­la­puu­le, kel­le hüüd­ni­mi oli Hüd­ra, pü­hen­da­tud raa­ma­tu koos­ta­sid Ants Miid­la ja Val­dur To­paa­sia, toi­me­tas An­ne Oruaas, kül­jen­das Uku Praks.
Tal­lin­na Reaal­kool, too­na­se ni­me­ga Tal­lin­na 2. kesk­kool, oli va­rem pois­te­kool, 1954. aas­tal teh­ti se­ga­koo­liks, kuid lõ­puk­las­si­des­se jäid en­di­selt vaid poi­sid. 70. len­nu B klas­sis oli 31 lõ­pe­ta­jat, pea­le Ani­ja val­las tun­tud Ants Miid­la ning en­di­se ten­ni­sis­ti ja spor­di­pe­da­goo­gi Val­dur To­paa­sia veel näi­teks Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni kauaaeg­ne juht Enn Anu­põld, me­tal­li­kunst­nik Erik-Ar­ne Uus­ta­lu ning aja­kir­ja­nik ja po­lii­tik Vel­lo Poh­la. Raa­ma­tus mee­nu­ta­vad nad kõik oma koo­liaas­taid ning õpe­ta­jaid, seal­hul­gas le­gen­daar­set klas­si­ju­ha­ta­jat ja kee­miaõ­pe­ta­jat.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 9. augustil 2017

 

Jätkuvad tööd Kehra jaamahoonesse Vabadussõja muuseumi tegemiseks

23.09.2016

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 14.09.2016

MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed loodavad, et aasta pärast saab endises jaamahoones avada Vabadussõja murdelahingute muuseumi.

Laupäeval, 10. septembril korraldas Kehra Raudteejaam jaamahoones 7. ajalookonverentsi, kus sel korral kõneldi Eesti raudtee ajaloost, tänapäevast ja pisut ka tulevikust. Moderaator,  Tallinna Ülikooli ajalooprofessor Priit Raudkivi märkis, et konverentsile teemat valides olid korraldajad üllatunud – kuidas polnud varem raudtee-teemale mõelnud.
„Kehra ja raudtee kuuluvad kokku nagu meri ja tuul. Kehrat ei kujuta ette ilma raudteeta ja teistpidi – Kehras on raudteel olnud alati üks väga tähtis jaam,“ märkis ta.
Priit Raudkivi arvas, et Kehrast on saanud Harjumaal üks arvestatavaid keskusi just tänu raudteele: „19. sajandi keskel oli siin perifeeria, asustust oli vähe. Kui hakati ehitama raudteed, hakkas Kehra tasapisi kasvama. Tänu raudteele on meil ka tehas. Nii et oleme raudteega nabanööri pidi seotud.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. septembril 2016

Kehras tähistati paberipäeva

23.09.2016

Andres Tohver
Harju Elu 2.09.2016

Kehra paberipäevade idee on pärit kohalikus Grossi kaupluses töötanud Henda Veskelt (50). “Kuna Haapsalu on sallipealinn ja Türil korraldatakse lillelaatu, tahame meie oma paberipäevaga, et Kehrast saaks kunagi paberipealinn,” loodab Veske.

Esimest korda katsetati Kehras paberipäeva 2014. aastal. Ettevõtmine võttis vedu – tänavu 27. augustil organiseeriti järjekorras juba kolmas paberipäev, mida peeti Kehra raudteejaama esisel väljakul.
“Kuna Kehras on üks kahes Eestis töötavast paberivabrikust, tuleb seda kuidagi tunnustada,” arvab Anne Oruaas (63), kes töötas ligi 30 aastat Kehra kooli eesti keele õpetajana.

“Me püüame pildile saada ka Kehra tehast, et ei ole ainult see, mis haiseb ja rikub jõevett ja õhku, vaid et sel on ikkagi tohutu väärtus ja annab inimestele tööd,” räägib Anne.

“Paberiga annab teha väga palju ja ilusaid asju. Möödunud aastal oma paberipäeval tegime käsitsi vanadest ajalehtedest paberit. Paberist oleme korve pununud, mis on väga vastupidavad,” meenutab Henda.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 2. septembril 2016

Kehra paberipäeva korraldajad ootavad logo-kavandeid

23.09.2016

Külli Koppelmaa
 Sõnumitooja 31.08.2016

Laupäeval, 27. augustil toimus Kehra jaamahoone juures 3. paberipäev.

Jaamahoone ees olid viie tunni jooksul avatud töötoad, kus sai Tartu Paberimuuseumi kunstnike Anne Rudanovski ja Evelyn Reemanni juhendamisel voltida vanadest raamatutest fotode või visiitkaartide hoidjaid. Helina Lillsoo ja Laura Lass Harjumaa Noorteinfo Keskusest õpetasid peamiselt taaskasutatud materjalidest märkmike valmistamist. Origami töötoas näitas Sirje Voolmaa koos Alissa Kišenja ja Viktoria Ivanovaga, kuidas voltida konna, Ott Oja juhendamisel valmistati paberlaevukesi. Koos Mare Villemsooga sai ka sel aastal joonistada. Lastel oli võimalus osaleda papirallil – jooksuvõistlusel papist autodega.

Paberipäeval tänati Kuusalu keskkooli abiturienti Annemari Aamani, kes ainsana reageeris korraldajate mullusele üleskutsele osaleda paberipäeva logo-konkursil. Tema esitatud kavandil on lahtikeeratud paberirull, millele gooti tähtedega kirjutatud „Kehra paberipäev“. Seda ümbritseb lehtede ja õite põimik ning taustal on tehase siluett.
„Idee tekkis juba eelmisel aastal, nüüd lõpuks panin selle paberile ja saatsin Kehrasse,“ ütles eelmisel aastal sõbranna kutsel paberipäeva sõul modellina esinenud Annemari Aaman.
Paberipäeva korraldajad otsustasid logokonkurssi pikendada.
„Kutsume ka Kehra inimesi üles kavandeid tegema. Soovime edaspidi autasude ja meenete kinkimiseks teha Kehra paberist kinkekoti, millel on paberipäeva logo,“ ütles üks korraldajatest, Henda Veske MTÜst Kehra Raudteejaam.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 31. augustil 2016

Kehras oli ANTS MIIDLA 80. sünnipäeva õlle- ja raamatunäitus

03.09.2016

Ere Uibo

Sõnumitooja
27.07.2016

Anija valla Lehtmetsa küla elanik, koduloouurija ja mitmete raamatute autor Ants Miidla on kirglik õllepudelite etikettide koguja – neid on tal üle 2500. Ta on ka suur raamatuhuviline ning aastatega on kogunenud rohkelt teoseid, kus on autoripühendus. MTÜ Kehra Raudteejaam  Anne  Oruaasa  eestvedamisel otsustas need kogud näitusele tuua ning avada Ants Miidla sünnipäeva puhul reedel, 22. juulil Kehra jaamahoones.

Praegu on jaamahoone tühi ning viimased 8 aastat on selle renoveerimist korraldanud MTÜ Kehra Raudteejaam. 22. juulil oli kahes ruumis taas elu. Ühes Ants Miidla juubelilaud ning näitus õllepudelisiltidest ja muudest õllega seotud esemetest. Teises ruumis laudade peal tema raamatud – nii enda kirjutatud, ostetud kui kingiks saadud ja autoripühendusega.
MTÜ juhatuse esimees Anne Oruaas rääkis, et jaamahoone on 140 aastat vana ning seal on juhtunud erinevaid asju, juhitud sõda ning peetud pidusid: „Sellist sündmust, nii väärikat ja erilist juubelit pole siin aga varem peetud.”
Ta lisas, et Ants Miidla on osaline selles, et jaamahoone hakkab saama uut elu: „Sellest on möödas üle kaheksa aasta, kui istusime Ants Miidla ja Kaarel Arustega Kehra rahvamaja saalis ja otsustasime, et remondime hoone ning teeme sinna muuseumi. Alates sellest on kõik tasapisi arenenud.”

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 27. juulil 2016

VALDO PRAUST saab presidendilt ordeni

26.02.2016

Sõnumitooja
10.02.2016

Toomas Hendrik Ilves tunnustab Valgetähe V klassi teenetemärgiga Kehras elavat IT-eksperti Valdo Prausti (pildil), kes on tunnustatud ajaloouurija. Ta on uurinud mõisate ja teede ajalugu, eelmisel aastal avas Järvamaal jalgrattamuuseumi Väätsa vanas vallamajas. President tänab teda kohaliku elu edendamise eest. „Tõenäoliselt ei anta aumärki ühe teo eest, vaid hinnati kõike, mida olen ajaloo- ja kultuurivallas teinud,“ sõnas Valdo Praust. Jalgrattamuuseumi 6 näitusesaalis on süsteemne väljapanek 100 jalgrattast 1880ndatest nõuka-aja lõpuni. Muinsuskaitseameti konkursil „Eesti 100 aaret“ sai jalgrattamuuseum 10. koha. Muuseumi avamine nimetati Järvamaa möödunud aasta kultuurisündmuseks.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 10. veebruaril 2016. 

 

Kaks venda juhatasid Anija kooli üle 25 aasta

18.11.2015

 Anne Oruaas
Sõnumitooja 28.10.2015

Kokkuvõte ettekandest Anija valla 6. ajalookonverentsilt 15. oktoobril.

1936. aasta 16. septembril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Anija wald on kuulsaks saanud Eduard Wilde romaani kaudu „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, mis kirjeldab üht episoodi Eesti minevikust, kus arukamad ja jõukamad Anija talupojad, kes julgesid nuriseda liialt ränga teoorjuse üle ja õigust nõuda selle eest, mõisteti ihunuhtlust kandma.“
Edasi tsiteeritakse Eduard Vildet, kes nimetab õigust nõudma läinud meeste eesotsas Willem Kändu, kaasas oli ka tema vend Jüri. Artikkel jätkub: „Praegu asub endises Anija härrastemajas Anija 6-klassiline algkool. Nagu tolleagse mõisahärra kiuste on selle kooli juhatajaks praegu õigusnõudja Willem Kännu venna Jüri (oli ka õigusnõudja) pojapoeg Karl Känd ja üheks õpetajaks on sama Jüri teine pojapoeg Robert Känd (kooli juhataja vend). Nii on õigusenõudjate Kändude järeltulijad tegelikult nüüd selles hoones peremeesteks ja käskijateks, kus ligi 80 aastat tagasi nende esivanematega nii ülekohtuselt ümber käidi.“

Vennad Kaarel Gustav Känd ja Robert Känd olid Anija küla Mardi-Jaani talu peremehe Jüri Kännu poja Tõnu ja tema naise, Juuru kihelkonnast pärit Anna Maria Kännu (sündinud Nahkur) pojad. Tõnu ja Anna Maria Känd rajasid oma kodu Raasiku lähedale Haljavasse, neil oli 8 last, 5 poega ja 3 tütart. Kaarel oli vanuselt teine poeg, Robert kuues laps ja neljas poeg. Nende omavaheline vanusevahe oli ligi kümme aastat.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 28. oktoobril 2015. 

 

Kehra ajalookonverents oli pühendatud kooli sünnipäevale

18.11.2015

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 21.10.2015

MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud 6. ajalookonverentsil kõneldi koolide tekkest Eestis ning Anija valla koolide silmapaistvamatest õpetajatest.

Neljapäeval, 15. oktoobril toimus 165. sünnipäeva tähistanud Kehra kooli aulas ajalookonverents, mille teema oli sel aastal „Kool ja koolmeister. Portreepildikesi hariduselust ja kaugemalgi“.Peakorraldaja Anne Oruaas ütles, et konverents otsustati korraldada kooliteemadel, kuna tänavu möödus 165 aastat kooli loomisest nii Anijal kui Kehras: „Pühendasime konverentsi õpetajatele, eelkõige keskendusime eesti-aegsetele koolijuhtidele Kehras, Anijal, Pillapalus. Kavas oli ka ettekanne Alavere koolist, kuid siis selgus, et õpetaja Maimu Lass on sel ajal Eestist ära.“
Kuna konverents oli keset argipäeva, oli see mõeldud peamiselt kooliõpilastele. Selleks ajaks, kui Veronika Varik Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumist hakkas läbi viima muuseumitundi „Kool ja õpilane tsaariajal“, oli koolipäev Kehras lõppenud ning õpilased saalist lahkunud.
„Arvan, et aastal 2115, kui siin saalis istuvad praeguste gümnaasiumilaste lapselapsed ning räägitakse, milline oli koolielu sada aastat tagasi, on nad samamoodi tagareast lahkunud,“ ütles Veronika Varik korraldajate lohutuseks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 21. oktoobril 2015. 

Kehra paberipäev kulmineerus moesõuga

19.09.2015

 Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 26.08.2015

Kehra teise paberipäeva märksõna oli taaskasutus.

Laupäeval, 22. augustil Kehra raudteejaama juures toimunud 2. paberipäeva juhtis Anija Eit, keda kehastas Margit Aasmaa. MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud ettevõtmise kavas olid loengud ja töötoad, kus õpetati tegema paberit ja paberist asju. Esinesid Heli Karu laululapsed. Paberipäev kulmineerus Kehra kooli õpilaste loodud paberist moekollektsiooni esitlusega. Õhtul mängisid tantsuks Aivo Aasmaa ja Urmas Mägi.
„Võrreldes eelmise aastaga ei muutunud paberipäeva kontseptsioon väga palju, küll aga leidsime uusi koostööpartnereid ning töötubade läbiviijaid,“ ütles paberipäeva üks korraldaja Tanel Veske.
Teine korraldaja Anne Oruaas lisas: „Kui eelmisel aastal õpetasime, mida paberist saab põnevat teha, siis sel aastal rõhutasime taaskasutust, näitasime ka seda, kuidas paberist teha paberit.“

Terviktekst ilmus ajalehe Sõnumitooja 26. augusti numbris. 

KOPi kevadvooru toetused

11.07.2015

 Ülle Tamm
Sõnumitooja 24.06.2015

Anija valla MTÜd saavad kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) 9736 eurot, Kuusalu valla MTÜd 14 772 eurot, Raasiku valla MTÜd 5878 eurot ja Loksa linna MTÜ 1944 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi 2015. aasta kevadvoorust toetati Harju maavanema korraldusega Harjumaa 87 MTÜd kokku 145 275,80 euroga.
Anija vald MTÜ Kehra Raudteejaam saab 6. ajalookonverentsi korraldamiseks 1376,16 eurot. Konverents toimub oktoobris ning on tänavu Anija valla haridus­elust.

Terviktekst ilmus ajalehe Sõnumitooja 24. juuni numbris. 

 

Anija valla eelarvest saavad toetust 16 kultuuri- ja spordiseltsi

19.03.2015

 Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 11.03.2015

Anija valla 2015. aasta eelarvest antakse vabaühendustele kokku 54 060 eurot./.../

MTÜ Kehra Raudteejaam taotles ja saab 802 eurot. Sellest 202 eurot on tegevustoetus veebimajutuse aastamaksu tasumiseks, mälestusmärkidele pärgade viimiseks ning jaamahoone vihmaveerennide puhastamiseks, projektitoetusena saadakse 200 eurot 5. ajalookonverentsi ning 400 eurot Kehra paberipäeva korraldamiseks.

Terviktekst ilmus ajalehe Sõnumitooja 11. märtsi numbris. 

 

Anija vallas valiti esmakordselt Aasta Tegijaid

19.03.2015

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 25.02.2015

Kaheksas kategoorias tunnustati kokku 11 inimest ja organisatsiooni.

Möödunud aasta lõpus kuulutas Anija vallavalitsus aasta jooksul silma paistnud ja valla arengusse panustanud inimeste, kodanike­ühenduste ja ettevõtete tunnistamiseks välja Aasta Tegijate konkursi. Kandidaate said esitada nii eraisikud kui organisatsioonid. Kategooriaid oli kaheksa: Aasta Ettevõtja Tegu, Aasta Vabaühenduse Tegu, Aasta Vabatahtlik, Aasta Säde, Aasta Küla, Aasta Kultuuripärl, Aasta Sporditegu ja Aasta Tegu./.../

Aasta Säde – ANNE ORUAAS ja KAITI KARTUSOV./.../

Aasta Vabaühendus – MTÜ Kehra Raudteejaam
Aasta Vabaühenduse Teo tiitli sai MTÜ Kehra Raudteejaam, kelle 2014. aastal äramärkimist leidnud ettevõtmised olid Teeme Ära talgupäev, projektis „Kihelkonna koolid kaardile“ osalemine, Kehra paberipäeva ja ajalookonverentsi „Noppeid Alavere kultuuriloost“ korraldamine. Tiitli Aasta Vabaühenduse Tegu tõi MTÜle Ants Miidla ja Anne Oruaasa koostatud raamatu „Kehra lood“ väljaandmine.
Anne Oruaas märkis, et raamat sai sündida tänu sellele, et Ants Miidla oli aastakümneid materjali kogunud. Peale selle kirjutasid raamatusse tekste veel paljud inimesed.

Terviktekst ilmus ajalehe Sõnumitooja 25. veebruari numbris. 

 

„Kehra lood“on aasta parim kodu-uurimuslik raamat

19.03.2015

 Sõnumitooja 10.02.2015

Teisipäeval, 3. veebruaril valis Eesti Kodu-uurimise Selts eesotsas juhatuse esimehe Andrus Ristkokiga 2014. aasta parimaks kodu-uurimuslikuks väljaandeks „Kehra lood“, mille koostasid Ants Miidla ja Anne Oruaas, kokku on raamatus 38 autori kirjutised. Kodu-uurimise selts määras 250 euro suuruse preemia Ants Miidlale, kuna vastavalt seltsi aastapreemia statuudile saab preemia määrata vaid seltsi liikmete trükistele. Tunnustuskiri antakse üle kodu-uurimise seltsi üldkogul märtsikuus. „See on tore uudis. Raamatu koostamine oli tõsine töö, millega tegelesid paljud. Jõuluks andsime välja parandustega kordustrüki,“ ütles Ants Miidla. Kokku kandideeris parima kodu-uurimusliku väljaande tiitlile 8 trükist, neist nominentideks nimetati peale „Kehra lugude“ veel „Käru vald – piirivald“ ning „Velise Ristija Johannese Apostliku Õigeusu kirik ja kogudus”.

Uudis ilmus ajalehe Sõnumitooja 10. veebruari numbris. 

Lahinguväljal on Kehra lahingut meenutav infotahvel

17.01.2015

Külli Koppelmaa

Sõnumitooja 7. jaanuar 2015

Infotahvel avati Lahinguväljal pühapäeval, 4. jaanuaril, kui Anija vallas tähistati Vabadussõja murdelahingute  96. aastapäeva.

MTÜ Kehra Raudteejaam eestvõttel on Lahinguvälja, mis vahepeal kandis nime Vikipalu, raudteepeatuse  parklas avatud infotahvlil eesti, vene ja inglise keeles kirjas ülevaade 1919. aasta jaanuaris sealsamas toimunud Vabadussõja väga olulisest Kehra lahingust ning fotod lahingupaigast, soomusrongist nr 1 ja kunagisest mälestussambast. Tahvlil olev QR-kood avab murdelahingutest ülevaate Kehra Raudteejaama kodulehel.

Täistekst on leitav ajalehe Sõnumitooja 7.jaanuari numbris.

 

Lahinguvälja uudistes

17.01.2015

Vabadussõja murdelahingute 96. aastapäeva tähistamist kajastati  2015. aasta 4. jaanuari "Aktuaalses kaameras" ja TV3 "Seitsmestes uudistes".

 

 

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876