Algasid Kehra jaamahoone rekonstrueerimistööd

Sõnumitooja 14.12.2011

Eelmisel nädalal sõlmis MTÜ Kehra Raudteejaam Kehra jaamahoone rekonstrueerimiseks lepingu OÜga Rehler Ehitus. MTÜ juhatuse esimees Anne Oruaas selgitas, et esimeses etapis saab maja uue katuse – eterniit asendatakse plekk-katusega, nagu oli jaamahoonel algselt. Fassaad puhastatakse, parandatakse ja värvitakse, sees lammutatakse liigsed vaheseinad, pannakse vee- ja kanalisatsioonitorud ning küttetorustik ja valatakse uus põrand. Ida-Harju Koostöökoda eraldas Leaderprogrammi tänavusest teisest voorust Kehra Raudteejaama rekonstrueerimise esimeseks etapiks 80 208.30 eurot, 15protsendilise omaosaluse on lubanud tasuda Anija vald. „Ehituse esimene etapp peaks lõppema kevadel, meil tuleb kohe teha uus taotlus tööde jätkamiseks,“ sõnas Anne Oruaas. Ta oletas, et maja kordategemine võib kesta kolm aastat. Jaamahoonesse on kavas teha muuseum, turismiinfopunkt ja kohvik.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. detsembril 2011.

Harjumaa Muuseumis avati näitus „Elu Kehra tehase korstna all“

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 14.12.2011

Keilas pühapäeval, 11. detsembril avatud näitus on koostatud Anija valla elanike abiga.

„Sellest sain üsna varakult aru, et ei ole võimalik panna kogu Kehra tehase ajalugu kokku üheks näituseks. Seetõttu valisin eredamad hetked, mis mulle endale tundusid huvitavamad,“ lausus näituse koostanud Harjumaa Muuseumi teadur Liisi Taimre.

Ta tänas muuseumi aukirjadega Ants Miidlat, Maaja Naruskit, Olaf Schmeidti.

Näituse esimesed väljapanekud on seotud tehase avamisega 25. augustil 1938 – suur pilt president  Konstantin Pätsist, kelle nupulevajutus pani tehase tööle. Liisi Taimre kinnitas, et Kehra tehase avamine oli tõeline suursündmus ja rahvuslik uhkus ning juba järgmisel päeval ilmus sellest kõikides suuremates ajalehtedes esiküljelugu. Näitusel on neist mitmeid pealkirju ja tsitaate.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. detsembril 2011.

Anija valla Aasta Inimene on ANNE TANNE

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 14.12.2011

Kehra gümnaasiumi õpetaja ANNE TANNE on tänavu valitud ka Harjumaa Aasta Õpetajaks.

Anija Lions-klubi kuulutas tänavuse Aasta Inimese välja laupäeval, 10. detsembril Anija mõisas klubi jõuluõhtul, plaatpillideansambel Xilofono kontserdi ajal.
Lions-klubi president Enn Pung rääkis, et Aasta Inimese valimise idee pakkus Anija valla lõvidele aastaid tagasi ristiklubi LC Hallstahammar Rootsist. Aasta Inimeseks nimetatakse isik, kes on teinud midagi silmapaistvat ja märkimisväärset oma kodukoha heaks. Tänavu nimetati Aasta Inimene 17. korda.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. detsembril 2011.

Kehra suletud jaamast saab seltsielu keskus

Allar Viivik
Harju Elu 08.06.2011

135 aastat tagasi ehitatud vaksalisse saavad mõne aasta pärast kodu muuseum, turismipunkt, seltsid, ajalootuba ning ka kohaliku Kaitseliidu üksus.

Aastaid on Kehra ning ka kaugemalt kandi rahvas harjunud kinnilöödud akende ja suletud ustega raudteejaamaga. Maja on tühi ja vaksalina ei tegutse. Ometi on see asula üks vanemaid hooneid. 1919. aasta jaanuaris asus selles ka Vabadussõja oluliste lahingute staap.

2008. aasta septembris loodud MTÜ Kehra Raudteejaam on võtnud eesmärgi taastada Anija vallale kuuluv vaksalimaja. MTÜ juhatuse esimees Anne Oruaas ütleb, et valmis on arhitekt Hannes Niineväli taastamisprojekt. Selle esimese osa ehituseks küsiti Leader projektist 95 000 eurot ehk 1,5 miljonit krooni. "Rahaotsus tuleb vast selle nädala jooksul. Siis saab hakata tegutsema edasi," räägib Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 8. juunil 2011.

Juba kavandatakse Kehra järgmist ajalookonverentsi

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 19.10.2011

Kehra teine ajalookonverents toimus 8. oktoobril Anija valla kultuurikeskuses.

MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud konverents „Anija valla hiilgeaeg. Jõelähtme-Jäga­la keskjooksu asustuspiirkond nooremal rauaajal” ei olnud selle ühe korraldaja, MTÜ asutajaliikme, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteaduri Priit Raudkivi hinnangul juhuslik ega kunstlik Anija valla ajaloolise tähtsuse upitamine.

„Kes on vaadanud vanu kaarte, kus Kehra ja selle ümbrus peal, sellele võib jääda mulje, et elujälg oli siin üsna õhuke - üksikud mõisasüdamed, väikesed külad, harvad talud. Kellel on olnud tõsisem huvi oma juurte vastu, teab, et ka parima tahtmise juures pole võimalik suguvõsa juuri otsida rootsi ajast kaugemalt. Nii tekib illusioon, et enne neid, kelle kohta on säilinud kirjalik jälg, ei ole siinmail elu olnudki. Tegelikult on Kehra ümbrus paksult esivanemate jalajälgi täis, need tuleb üles otsida ja kõnelema panna,“ jutustas ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 19. oktoobril 2011.

MTÜ Kehra Raudteejaam ootab jaamahoone ehitust

Gertrud Kaljuvee
Sõnumitooja 13.07.2011

MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees ANNE ORUAAS, Teie loodud MTÜ on tegutsenud 2008. aastast. Kuidas on tegevus sujunud?

„MTÜd ei teinud mina üksinda. Idee tuli Kaarel Arustelt ja tugev toetaja oli Ants Miidla. Mina hakkasin vaid praktiliselt asju ajama. Alguses tundus, et ei edene kohe üldse. Asjad ei paistnud liikuvat, kõik venis. Pikaajalise pingutuse tulemusena hakkas lõpuks paremini minema. Praegu olen juba leppinud, et süsteem ongi selline ning MTÜde eestvedamisel tehtavad ettevõtmised võtavadki aega.

Suurim probleem MTÜdele on projektiraha. See on kahe otsaga asi ja suures osas lubaduste peale tegemine, sest konkreetset raha, mida kasutada, ei ole. Väikesed asjad saavad tehtud, kuid suuremad ettevõtmised nagu näiteks ehitustegevus, on riskantsed. Kõigepealt tuleb endal leida raha, et tööd ära teha, ja toetussummad antakse tagantjärele.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 13. juulil 2011.

Kehra naiste töö on osa suurest triibupeost

Regina Lilleorg
Harju Elu 13.05.2011

Tänavuse koolinoorte laulu- ja tantsupeo tarvis kuulutati välja kott-istete tegemise talgud. Kogu Eest peale valmib nobenäppudelt tublisti üle tuhande koti. Kehra kangakudujad annavad oma panuse 70 unikaalse koti näol. 

Kehra naiste ja memmede tantsurühmade juhendaja Anu Mäeorg räägib, et kogu kotitegu algas sellest, kui tema õde saatis talle meili üleskutsega kududa noorte laulu- ja tantsupeoks istumisaluseid.

"Õde tegeleb Ristil kangakudumisega, sai meili ja edastas mulle. Ettepanek oli väga ahvatlev ja meie naised olid osavõtuga kohe nõus," ütleb Anu. Lõime said kudujad korraldajate poolt, ka kanga tarvis musta materjali. Vaid värvitriibud olid endal valida ja oma materjalist kududa.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 13. mail 2011.

Kehra raamatu jaoks kogutakse mälestusi ja fotosid

Ülle Tamm
Sõnumitooja 09.03.2011

MTÜ Kehra Raudteejaam on alustanud ajalooraamatu koostamist.

MTÜ Kehra Raudteejaam sai kohaliku omaalgatuse programmist 1467 eurot (23 000 krooni), et koostada raamat Kehra ajaloost ja tänapäevast.
Trükkimiseks esialgu veel raha pole.

MTÜ juhatuse esimees Anne Oruaas ütleb, et Kehra ajaloost on seni kirjalik ülevaade tegemata. 2000. aastal ilmus raamat Kehra kooli ajaloost kohaliku koolihariduse 150. aastapäeva puhul. Selle kokkupaneku juures olnud inimesi on kaasatud ka uue raamatu materjalide kogumisse ja läbitöötamisse.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 9. märtsil 2011.

VALDO PRAUST on Anija valla aukodanik

Mari Tamm
Sõnumitooja 02.02.2011


Aukodaniku märk nr 4 ja tunnistus antakse Eesti mõisaportaali loojale 23. veebruaril.


Anija vallavolikogu otsustas 27. jaanuaril omistada valla aukodaniku tiitel Valdo Praustile Eesti mõisaportaali loomise ja Eestimaa mõisatest raamatute sarja kirjutamise eest.

„Valdo Prausti esitas aukodaniku tiitlile Ants Miidla ning tema ettepanekule tuli ka vallavalitsuse tugi,” sõnas Anija vallavanem Tiit Tammaru.

Valdo Praust on harrastusmuinsuskaitsja ja arhitektuurihuviline, kes on külastanud kõiki kunagisi mõisasüdameid Eestis ning teinud üle 15 000 pildi. Ta on Eesti mõisaportaali www.mois.ee autor ning kirjutanud mitmeid raamatuid – nende hulgas tema  teatmeteos „Digitaalallkiri”ning Eestimaa mõisate sari, kus seni ilmunud „Harjumaa mõisad”, „Virumaa mõisad”, „Saaremaa mõisad”, „Läänemaa mõisad”, „Tartumaa mõisad”, „Pärnumaa mõisad” ja „Viljandimaa mõisad”.

„Anija valla heaks on ta teinud väga palju. Ta on esinenud mitmel korral loengutega Anija mõisas ja Kehras. Valdo Praust on MTÜ Kehra Raudteejaam kodulehe ajalooliste tekstide autor,” kirjutas Ants Miidla oma taotluses.

Nagu traditsiooniks saanud, antakse ka Valdo Praustile aukodaniku märk ja tunnistus vabariigi aastapäeva tähistamisel Anija vallas 23. veebruaril. Vald maksab talle preemiat 550 eurot.

Anija vallal on seni kolm aukodanikku – Olaf-Gunnar Schmeidt, Jüri Lepp ning Ülle Raud.

Artikkel ilmus ajalehes Sõnumitooja 2. veebruaril 2011.

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876