Kehras rääkisid noorema põlvkonna ajaloolased Vabadussõjast

Gertrud Kaljuvee
Sõnumitooja 15.12.10

Kehra gümnaasiumis toimus MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud Vabadussõjateemaline ajalookonverents.


Peaesineja LEO KUNNAS ja konverentsi juht PRIIT RAUDKIVI.

Neljapäeval, 9. detsembril täitsid Kehra kooli saali kuulajad põhikooli õpilastest pensioniealiste ajaloohuvilisteni. Konverentsi juht, Tallinna ülikooli ajalooprofessor Priit Raudkivi sõnas, et esialgu plaanitud teaduskonverentsist kasvas välja tõeline kultuuri­üritus, kus  lisaks ajaloolaste ettekannetele laulsid Kehra gümnaasiumi õpilased, tehti näidendit ja esitati sõdurilaule.

Konverentsi peaesineja, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas tegi ettekande Vabadussõja tähtsusest tänapäeval.

Ta ütles, et viimasel ajal on teda sageli kutsutud koolidesse esinema, aga kõikjale kahjuks ei jõua: „Kehra gümnaasiumisse tulin, sest korraldajad on näinud suurt vaeva ja teinud terve ajalookonverentsi.“

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. detsembril 2010

Haruldane hõbemüntide aare on pärit Anija vallast

Ülle Tamm
Sõnumitooja 06.10.2010

Teadlaste Ööl avalikustati paar kuud tagasi leitud hõbemüntide aarde päritolu – see oli Raasiku lähedal Anija valla territooriumil.

Septembri alguses kirjutasid ajalehed ja rääkisid raadiod ning telekanalid, kuidas augustis avastati Harjumaalt ühelt endiselt kolhoosipõllult 11. sajandist ehk viikingite ajast hõbeaare, mis on nüüd Eestis suurim sellest ajastust pärinev mündileid. Täpsemast asukohast siis ei kõneldud, et hoida ära huviliste tungi põllule ning võimaldada arheoloogidel segamatult piirkond läbi uurida.

Kokku saadi 1325 münti, üks hõbekang, kuus helmest ja ühe ehte fragment. Aare kaalub 1,5 kilogrammi. Leid võeti arvele Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus Raasiku aardena.

Selle avastas mees, kes kuulub Eesti Detektoristide Foorumisse. Ta ei soovi oma nime avalikustada. Detektorist leidis aarde metalliotsijaga. Sealtsamast lähedalt avastasid arheoloogid uuringute käigus ka kaks muinasaegset kalmekohta ning raud- ja pronksesemeid. Kalmed on praeguseks märgistatud.

Raasiku aaret esitleti 24. septembril Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis Teadlaste Öö ettevõtmiste raames. Seal osalesid ka hõbemüntide kogu leiukoha, kunagise kolhoosipõllu omanik Ago Pärnamäe koos abikaasa Enega, Anija valla kodu-uurijad, endine maakorraldaja ja agronoom Ants Miidla ning MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. oktoobril 2010.

Aardeleiud Anija vallast

Ants Miidla
Sõnumitooja 06.10.2010

Arheoloogiamälestiste ehk muististe üks eriliik on peitleiud. Tavapäraselt mõistetakse peitleidudena esemekogumeid, mis iidsetel aegadel peidetud, vette heidetud või mingil muul põhjusel maapõue jäänud. Kui peitvara koosneb väärismetallist  esemetest, kas müntidest või ehetest, nimetatakse seda aardeks ehk aardeleiuks.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. oktoobril 2010.

Pühapäeval alustati Kehras vanavanemate päeva traditsiooni

Tene Hook
Sõnumitooja 15.09.2010

„Minu lapselaps toob mulle ka õnne. Lisaväärtusega lausa: nimelt kalaõnne. „Vanaisa, kas sa kalale ka lähed?“ uurib lapselaps minult ikka, ja kui ta mind nõnda kalale saadab, saan ma alati kala. Täna hommikul sain ka ja see ei ole mingi kalamehejutt,“ pani vallavanem kultuurimaja pungil rahvast täis saali naeru pugistama.

Eestis tähistati möödunud pühapäeval esimest korda vanavanemate päeva ning Kehras peeti sel puhul maha mitmekesine ürituste programm, kus vaatamist, kuulamist ja tegutsemist pakuti kogu perele.

Peo korraldas Anija valla kultuurikeskus koostöös Harju maavalitsusega, Kehra valiti esimese vanavanemate päeva toimumiskohaks tänu siinsele elavale kultuurielule ja väga toimivale meeskonnale, kes suudab sellist üritust teha, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 15. septembril 2010.

Eesti Vabadussõja murdelahingud Anija vallas 2

Ants Miidla
Sõnumitooja 11.08.2010

Kehra lahing
Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus.

Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht oli Arudevahe talu heinamaa, mille vasakul küljel asus hõre mets ja lepavõsa. Võsast tulid lahingukorras punaväelased, et liikuda Kehra poole. Nad sattusid aga soomusrongi 40mehelise dessantsalga kuulipildujatule alla. Punased jooksid tagasi ja hajusid metsadesse, taganedes Aegviidu poole. Langenud 21 punaväelast maeti hiljem metsa serva ühishauda.

Kapten Anton Irve võidukast vasturünnakust anti teada kogu rindele ning see tõstis tunduvalt meie sõdurite meeleolu ja võitlusmoraali.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 11. augustil 2010.

Kuidas parandatakse küpsuskirjandeid

Mari Tamm
Sõnumitooja 14.07.2010

ANNE ORUAAS Kehrast on lõpukirjandeid hinnanud üle 10 aasta.

Anne Oruaas on olnud 30 aastat eesti keele ja kirjanduse ning 15 aastat meedia õpetaja. Kaks aastat tagasi lahkus ta Kehra gümnaasiumist, et pühenduda MTÜ Kehra Raudteejaam tegevusele, kuid on vajadusel koolis abis käinud. Praegu töötab ta poole kohaga Tallinna Keskraamatukogus raamatukoguhoidjana.

„Nüüd saan vaba ajaga muud teha, mitte vihikuid parandada,“ sõnas Anne Oruaas. Kuigi ta koolis enam ei õpeta,  parandab kirjandeid edasi.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 14. juulil 2010.

Kehras mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Sõnumitooja 06.01.2010

Pühapäeval, 3. jaanuaril tähistati Kehra jaamahoone juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Vabadussõja tähtsusest Eesti ajaloos kõnelesid Kehra koguduse pastor Eenok Palm ja Anija vallavanem Tiit Tammaru. Jaamahoonel oleva mälestustahvli juurde asetasid pärjad kaitseliitlased Toomas Treiman ja Jüri Julisen, Anija Muinsuskaitseseltsi esimees Urve Siil ning Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

MILVI SCHMEIDT Kehrast rõõmustab vaba Eesti üle

Kadri Põlendik
Sõnumitooja 06.01.10

Anija Muinsuskaitse Seltsi asutaja MILVI SCHMEIDT on kodukandi ajaloo uurimisega tegelenud aastaid.

Viimased 13 aastat on Kehra jaamahoonel tahvel, mis meenutab, et Vabadussõja ajal sunniti sealt punaväed taganema. Kehra lähistel toimus 1919. aastal otsustav murdelahing, mis ei lasknud kommunistidel vallutada raudteejaama. Sellest ei oleks paljudel noorematel ehk aimugi, kui poleks Milvi Schmeidti, kellel tuli idee paigutada jaamahoonele mälestustahvel. Ta ise jääb tahvlist rääkides tagasihoidlikuks: „Üksi ei teinud mitte midagi.“

Idee panna Vabadussõja murdelahingute meenutamiseks mälestusplaat tekkis Milvi Schmeidtil juba ajalooõpetajana töötades. Sellest rääkima hakata sai ta alles aastakümneid hiljem, kui taassündis Eesti Vabariik.

„Tegin oma mõtte teatavaks Ants Miidlale. Tema oli kohe nõus abistama ning tahtis kiiresti hakata asja ajama. Mina aga leidsin, et peaks ootama kuni Eesti riik stabiliseerub. Oli teateid, et mõnes kohas mälestusmärke rikuti,“ meenutab ta.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 6. jaanuaril 2010.

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876