Kaitseminister külastas Anija ja Raasiku valda

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 03.06.2009

Teisipäeval, 26. mail käis Kehras ja Arukülas kaitseminister JAAK AAVIKSOO.

Minister pidas Kehra gümnaasiumi õpilastele loengu, tutvus Jägala sõjaväelinnakuga ning kohtus Anija ja Raasiku vallavalitsuse töötajatega.

Kehra gümnaasiumis loeng riigikaitsest
„Vahva, kui koolis käivad ka kõrgemad tegelased. Kaitseministriga kohtumine oli väga hariv, usun, et tema loeng oli meie jaoks rohkem kui ühe koolitunni eest,“ ütles Kehra gümnaasiumi õpilane Joonas Tanne.

Kehra koolis riigikaitse­õpet ei ole. See aine on vabatahtlik – kui on vähemalt viis soovijat, peab kool selle organiseerima. Kehra koolijuhi Urve Rannaääre küsimusele, kas riigikaitse peaks kuuluma kohustusliku ainena kooli­programmi, vastas Jaak Aaviksoo, et tema arvates ei peaks.

Kooli aulas umbes tund aega vanema astme õpilaste ees esinenud kaitseminister rääkis noortele Eesti riigikaitse üles­ehitusest ning kuidas see töötab rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil. Ta selgitas, miks on vaja arendada välissuhteid teiste riikidega, miks on Eesti jaoks oluline kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Lähme valima!

Kaarel Aruste
Sõnumitooja 03.06.2009

Eelmistel europarlamendi valimistel mina ei käinud. Ei olnud Eesti ju sellel ajal veel ametlikult Euroopa Liidu liige ja ega ma sellest liidust ka midagi arvanud. Olen veendunud euroskeptik. Mind ei vii vaimustusse suured eurorahad, sest olen neid püüdnud võrrelda Euroopa Liidust Eestisse imporditud kaubast saadud kasumiga, mis paneb asja hoopis teises valguses paistma.

Seekord aga lähen kindlasti valima ja kutsun valimiskastide juurde ka kõiki teisi euro- ja muid skeptikuid ning muidu käegalööjaid. Kas olen oma veendumusi muutnud? Sugugi mitte! Kas arvan ja loodan Eestile kuuest saadikukohast suurt tulu? Ei! Vaevalt, et meie 6 saadikut  suudavad üle 700 europarlamendi liikme hulgas Eestile midagi olulist korda saata. 

Arvan hoopis — kui meie eurosaadikutel ei õnnestu teha midagi meie maale väga kasulikku, siis palju halba saab üks eurosaadik sellele riigile, kus ta valitud on, korda saata küll. Tuntud tõde – lõhkuda on kerge, midagi ilusat ja vajalikku korda saata aga raske – kehtib ühtviisi nii kohalikul tasandil, kui ka kogu meie riigis. Kui eestimeelsete osakaal nendel valimistel on väike, siis pääseb europarlamenti ka küllaltki väikese häältearvuga. Seega on oht, et ka internatsid ja nendesugused võivad kergesti europarlamenti oma esindaja saada.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Näitus Kehra linna ajaloost ja tänapäevast

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 03.06.2009

Laupäeval, 30. mail raudteejaamas avatud näitust „Kehra enne ja nüüd“ käis vaatamas ligi 200 inimest.

Näituse korraldas MTÜ Kehra Raudteejaam. Seltsi juhatuse esimees Anne Oruaas ütles, et näituse idee tuli Anija Muinsuskaitse Seltsi liikmelt Urve Siililt.

Hommikust pärastlõunani avatud näitusel oli väljas ligi 60 pilti. Kõiki fotosid Kehra eri paigust oli kaks – üks esimese Eesti Vabariigi või nõuka-ajal pildistatud, teine äsja üles võetud.

„See pole meie väljamõeldud nipp. Peeter Tooming käis 1970ndatel samamoodi ühe eesti-aegse fotograafi radadel ning pildistas samu kohti,“ rääkis Anne Oruaas.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 3. juunil 2009.

Salumetsa külla kavandati Dvigateli 1000 suvilat

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 04.03.2009

Meenutab KAAREL ARUSTE Kehrast.

Kaarel Aruste töötab 1975. aastast metsapatoloogina Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Tema põhiülesanne on metsades olevate kahjustajate määramine, nende ulatuse hindamine ja soovituste andmine kahjustuste likvideerimiseks.

Kui 1970ndail oli Eestis üle 200 metskonna, siis edaspidi on neid jäänud liitmiste tõttu järjest vähemaks. Anija valla territooriumil olid aastate eest Anija, Rooküla, osaliselt Jägala ning Vetla metskonnad, mis allusid Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajandile ja Aegviidu Metsamajandile. Kuni eelmise aasta lõpuni haldas Jõelähtme, osaliselt Anija, Saku, Viimsi, Rae, Kiili, Raasiku ja Kuusalu riigimetsi Anija metskond, sellest aastast on kogu Harjumaal vaid üks metskond.
 
Anija külanõukogu saadikute südikus
See lugu juhtus aastal 1984, kui Eesti oli veel Nõukogude Liidu raudses haardes ning suures riigis ainuvalitsenud kommunistliku partei  Keskkomitee peasekretär oli Konstantin Tšernenko. Partei kõige tähtsamaks ülesandeks seati rahva varustamine toiduainetega ning peasekretäri eestvõttel asuti toitlus­programmi ellu viima.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. märtsil 2009.

Vikipalu peatusest sai Lahinguvälja

Sõnumitooja 04.03.2009

Anija vallavalitsus otsustas taastada Vikipalu rongipeatuse ajaloolise nime Lahinguvälja. Vastava ettepaneku tegid eelmisel aastal Evi ja Gustav Massakas. Vallavalitsus küsis ka teiste vallaelanike arvamust. Valla keskkonnaspetsialist Helle Palm kinnitas, et peaaegu kõik need olid nimemuutmist toetavad. Toetava kirja saatsid MTÜ Kehra Raudteejaam, kaks perekonda Vikipalust, mõned inimesed helistasid vallavalitsusse. Vallavalitsus saatis korralduse nimemuutuse kohta siseministeeriumile, maa-ametile, Eesti Raudteele ja Elektriraudteele. Palutakse seda aktsepteerida ning viia registris, rongipeatuse nimes ja sõiduplaanides sisse vastavad muudatused.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 4. märtsil 2009.

Kehras tähistati Vabadussõja murdelahingute 90. aastapäeva

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 07.01.2009

Kehras tähistati Vabadussõja murdelahingute 90. aastapäeva

Laupäeval, 3. jaanuaris tähistati Kehra raudteejaama juures 90 aasta möödumist Vabadussõja murdelahingutest.

Pidulikule mälestustseremooniale tulnuid tervitas Anija vallavanem Jüri Lillsoo. Ta märkis, et tegemist on ajaloolise tähtsusega päevaga – 90 aastat tagasi toimusid eestlaste Vabadussõjas olulised murdelahingud. Kehra raudteejaamas asus murdelahingute diviisistaap, kust juhiti kogu Vabadussõja tegevust. Staapi juhtis kindralmajor Aleksander Tõnisson. Talle allusid ka soomusrongid number 1, 2 ja 3. Neist kaks esimest saatsid luurerühmad Priske, kolmas Vetla poole.

4. jaanuaril oli vaenlasel kavas vallutada Kehra. Keskpäeval algas lahing, staabist saadeti välja soomusrong number 1, mida juhtis kapten Anton Irv. Soomusrong jõudis Kehrast 4 kilomeetrit Tapa poole, avastas Harudevahe väljadel pealetungivad vaenlase ahelikud ja avas kahuritule. Seejärel saadeti staabist välja kuulipildujatule toetusel 40-meheline dessant ning vaenlane oli sunnitud suurte kaotustega taganema. Kell 13.30 alanud lahing lõppes poolteist tundi hiljem.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 7. jaanuaril 2009.

© MTÜ Kehra Raudteejaam 2008-2017, reg nr 80273870
info at kehrajaam dot ee , tel nr 53402876